Eesti päritoluga psühholoog ning koolitaja Roman Timofejev on toetudes oma pikaajalistele kogemustele psühhoterapeudina välja töötanud selge ja praktilise sisemise tasakaalu meetodi, mille abil saab lugeja välja selgitada, mis on tema peamine vajadus ja kuidas seda rahuldada. Loe katkendit tema äsja ilmunud raamatust “Sisemine tasakaal”.
On terve rida väga lihtsaid nõuandeid, mida lahkelt jagaksin teiega, kuigi psühholoogid tavaliselt ei anna nõu. Ma selles raamatus mõned nõuanded siiski jagan, aga teraapiaseansside ajal teen seda ettevaatlikult ning teatud tingimustega, millest tuleb juttu hiljem. Siin on mõned asjad, mida tehes sa hoolitsed oma vaimse tervise eest:
• toitu korralikult
• maga korralikult
• ole füüsiliselt aktiivne
• pea režiimi
• suhtle inimestega
• tee midagi meeldivat iga päev
Ma vannun, kui sa neid asju teed, siis tunned ääretult ruttu oma psüühilise seisundi olulist paranemist. Iroonia seisneb selles, et inimesed jagunevad siin kaheks – need, kellele see nõu tundub elementaarne, sest nad teevad seda kõike nagunii, ja need, kes ei suuda seda ellu viia, kuigi see tundub nii lihtne.
Aga nüüd tagasi mu otsingute juurde. Mul oli mõnda aega lõbus ennustada oma klientide lugusid õnnest ja sisemisest tasakaalust. Samas ma ei saanud aru, miks see kummaline muster eksisteerib, aga ikka ja jälle olid narratiivid hämmastavalt sarnased. Ma isegi ei mäleta enam, kuidas see juhtus, aga ühel päeval ma vaatasin vana head Maslow’ püramiidi ja miski klõpsatas – mu kliendid rääkisid oma vajadustest ning Maslow’ vajaduste teoorias on need suurepäraselt eristatud. See sobis ideaalselt, tema jaotustes on kuus vajadust (sellest numbrist täpsemalt räägin järgnevatel lehekülgedel), nagu minu kogemuski oli näidanud, ja need sobisid tähenduslikult. Nii sai alguse sisemise tasakaalu meetod.
Inimesed kasutavad oma sisemise tasakaalu seisundite kirjeldamiseks erinevaid sõnu, kuid tähtis on see, mida nad nende sõnade taga mõtlevad – tähtsad pole mitte sõnad, vaid sõnum ja seisund nende taga ning neid saab laias laastus liigitada.
Kuus vajadust
Niisiis, ma sain aru, et neid lugusid oli kuut erinevat tüüpi. Need olid lood vajaduste rahuldamisest. Ja vana hea Maslow’ püramiid sisaldab kõiki neid vajadusi. Tema vajaduste hierarhiline nimekiri näeb välja selliselt: füsioloogilised vajadused, turvalisus, armastus- ja kuuluvus, eneseaustus või tunnustus, ilu ja teadmised, eneseteostus. Maslow kirjeldas hierarhiat lihtsamatest vajadustest keerulisematele ning tema hierarhia aluseks on füsioloogilised vajadused, nii et minu vaatepunktist lähtudes vajas tema püramiid kohandamist, kuna mind huvitasid eelkõige just psühholoogilised vajadused. Vaadates Maslow’ püramiidi puhtalt psühholoogilisest seisukohast, sain ma järgneva nimekirja.
Mugavusvajadust kirjeldatakse tavaliselt kui lõdvestumist, rahulikkust, vaikust, sisemist vaikust, rahu, puhkust, naudingut, rahuldust ja isegi sulandumist või täielikku usaldust. Maslow’ püramiidis on esimesel astmel füsioloogilised vajadused, aga füsioloogiliste vajaduste rahuldatuse psüühiline komponent ongi mugavustunne. Me tunneme end mugavalt muuhulgas mitte ainult füsioloogilisest stimulatsioonist, vaid ka siis, kui me usaldame, rahuneme, laseme millestki lahti ja puhkame.
Turvalisusvajadust kirjeldatakse selliste väljenditega nagu turvalisus, seiklus, maagilisus, kõikvõimsus, ennustatavus, „plaanid ja eesmärgid saavad teoks“, „asjad juhtuvad nii, nagu ma olen neid ette kujutanud“, kasutatakse ka sõna „energiavoog“. Inimesed saavad tihti turvatunnet ka positiivsest tähelepanust. See on ääretult loogiline, kuna lapsest saati me teame, et kui keegi meie järele vaatab, siis meiega midagi halba küll ei juhtu.
Kuuluvusvajadust kirjeldatakse sageli selliste sõnade ja fraasidega nagu aktsepteerimine, mina ise olemine, iseenda lahterdamata jätmine, „mõista ja olla mõistetud“, siseringis olemine, pere leidmine, oma hõimu olemasolu, vaba olemine, ühendatus.
Eneseaustuse (või tunnustuse) vajadust kirjeldatakse tavaliselt sõnadega: uhkus, eneseületamine, tipptase, number üks, lugupidamine, jõud, võimsus, kompetents, senisest paremaks saamine, teistest parem, kõik on täiuslik.
Mõtestamisvajadust kirjeldatakse sageli selliste väljenditega nagu: harmoonilisus, voolavus, kergus, ilu, loovus, inspiratsioon, vabadus, loogiline, lihtsuse ilu, rõõmus, hea tühjus. Kui te ei mäleta sellist vajadust Maslow’ süsteemist, siis ärge muretsege, seda seal tõesti pole. Enamus pilte Maslow’ püramiidist, mida leiab õpikutest või internetist, sisaldab ainult viit vajadust. Imekombel saavad sellised vead ühest allikast teise edasi üle kantud. Tegelikkuses oli Maslow’l tervelt kaks vajadust veel: ilu ja harmoonia ning teadmised. * Matemaatikaprofessor Ian Stewart näitab oma raamatus „Why Beauty Is Truth: A History of Symmetry“, kuidas ilu ja loogika on meie ajus omavahel seotud ning kohati on üks eristamatu teisest. Seega panin mina need kokku ühe vajaduse alla, kuna neil on oluline sarnasus – me tahame, et maailm oleks loogiline, arusaadav, sümmeetriline (ilus).
Eneseteostusvajadust kirjeldatakse tavaliselt sõnadega: hingestatus, valgustumine, teostus, surematus, transtsendentaalne, kosmogeenne, jumalikkus, õnnistus, vaimsus, „igavik minu sees“.
Raske on edasi anda üllatust ja rahulolutunnet, mis mul tekkis, kui ma nägin, et inimeste räägitud tasakaalulood räägivad tegelikult Maslow’ teooria vajadustest. Natukene kohandatud Maslow’ teooria vajadustest. Seda enam olin üllatunud, et ma polnud enne seda olnud suur Maslow’ fänn. Ja ma tean, et ainuüksi sõnapaari „Maslow’ püramiid“ kuulmisest kisuvad paljudel teist lõuad igavusest krampi. Saan teist aru – Maslow’ teooriat trükitakse õpikust õpikusse, meenutatakse uuesti ja uuesti seminaridel ja treeningutel. Seejuures ei ole sellel mingit teaduslikku aluspõhja! Abraham Maslow’d kritiseeriti tugevalt nimelt idee pärast, et vajadused on trepp, millel liikudes ei saa astmeid vahele jätta. Kuid kõigil meil on kogemusi, mil ohverdasime hierarhia madalama astme vajaduse kõrgemal asuva vajaduse nimel. Näiteks olete läinud kinno näljasena või suundunud kohtamisele mitte väga ohutusse rajooni. Niisiis, kui te tegelete juhtimise või psühholoogiaga nagu mina, olete ilmselt väsinud kuulmast seda, et alguses on vaja rahuldada alusvajadused ja alles seejärel kõik ülejäänud.
Kuid mida rohkem aega ma veetsin, mõeldes Maslow’ püramiidi üle ning kohandades seda enda jaoks – ühendades teiste teadmistega, mis mul olid –, seda enam ma veendusin, et Maslow on üks geniaalsematest psühholoogidest, kes on kunagi elanud, ning kellele kuulub, ma arvan, kõige tähtsam ideede kogum, mida ma tunnen. Hiljem ma avastasin, et Maslow’ vajaduste hierarhia rakendub nii evolutsioonilisele inimkonna arengule kui laste arengule, ning see nimekiri on tõepoolest ammendav. Aga kõigest nüüd järgemööda. Niisiis, ma teadsin, et ma olen vajaduste territooriumil, aga mis asi see vajadus üldse on?
Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Roman Timofejevi raamatust “Sisemine tasakaal”.
