Rahvusvaheliselt tunnustatud perekonstellöörid Bernard Fadda ja Jean Yves Kerzulec pakuvad oma raamatus “Perekonstellatsioonid” paljudele küsimustele lahendusi, mis perekondades põlvkondade vahel toimub ja kuidas on võimalik seal tekkinud probleemkohti lahendada. Loe raamatu sissejuhatust.
Bernard, mis on pannud sind perekonstellatsioonide teemal kirjutama?
Võtsin südameasjaks kirjutada lugu oma isiklike kogemuste põhjal – saan selle raamatuga kinnitada perekonstellatsioonide kui vabastava meetodi asjakohasust ja tõhusust. Ühegi inimese elus ei ole miski lõplikult fikseeritud: kõike saab muuta, kõike saab parandada.
Perekonstellatsioonide meetod sarnaneb grupiteraapiaga: see paneb paika dünaamika, mille sihiks on konstelleeritava isiku heaolu ja teda elus mõjutavate probleemide lahenemine.
Tuginedes läbielatule ja perekonstellatsioonide kahekümne aasta pikkusele praktikale, juhib mind soov kirjutada laiale publikule raamat, mis annab lootust. Just see ongi mu eesmärgiks: edastada lootuse sõnumit. Selle sõnumi kaudu soovin pühitseda Elu mitte üksnes selle igapäevases dimensioonis, vaid ka põlvkondadeüleses, kultuuridevahelises ja spirituaalses mõõtmes.
Isiklik lugu, selle edastamine ja pühitsemine – need on kolm märksõna, millele antud raamat toetub.
Olen teadlik, et minu entusiasm võib lugejais tekitada teatud vastuseisu, samuti pean hoolega jälgima, et ma ei tekitaks liigseid ootusi, mis võivad pettumuse esile kutsuda.
Olen juba ammu soovinud kirjutada perekonstellatsioonide teemal. Laenan siin Ernst Bloch’ilt* määratluse, mille ta annab kirjandusžanrile nagu essee, ja jagan meelsasti teiega seda „kummalist kirge rääkida oma elust niisama otsekohe ja täielikult“**.
Millel põhinevad sinu seisukohad?
Olen toetunud peamiselt käitumise vaatlemisele ja selle põhjal meie sõnumi teooriasse pannud. Minu praktika ei põhine teaduslikul lähenemisel, vaid kogemuslikul ja pragmaatilisel lähenemisel: toetun tõestisündinud lugudele, praktika käigus ilmsiks tulnud tõsiasjadele ja faktidele, mida perekonstellatsioonidega töötamine mulle pidevalt pakub. Olen oma teadmised teema kohta ammutanud inimkäitumise järjepidevatest ja püsivatest mustritest, mida konstellatsioonid on mulle näidanud.
Miks valisid raamatule sellise pealkirja: „Perekonstellatsioonid. Sillad maailmade vahel“?
See pealkiri kannab endas mõõdet, mis kuulub ühteaegu nii mõtte-, vaimu- kui hingevaldkonda. Meie nägemuses on kõik me mõtisklused ja kogemused, millest siin räägime, samaaegselt ajaloolised, kollektiivsed, individuaalsed ja vahetut reaalsust ületavad.
Meie arvamuse kohaselt on elavate maailm lahutamatu esivanemate ja iidsete tsivilisatsioonide maailmast. Kahjuks oleme kaasajal kaotanud suure osa spirituaalsetest sidemetest, mida vanad rahvad ja meie esivanemad oskasid alles hoida ja pühitseda, et säiliks niihästi isiklik, perekondlik, sugukondlik kui ühiskondlik tasakaal. Ükskõik millised on kellegi uskumused, perekonstellatsioonid on universaalsed.
Meie jaoks on tähtis ammutada inspiratsiooni kõikidest nendest igipõlistest kommetest, äratada ellu esivanemailt päritud teadmised, mille kaasaegne ühiskond on unustanud. Me tahame leida tee arukuseni, mis püüdles harmoonia, tasakaalu ja meelerahu allikate suunas. Seda tüüpi elukorraldus on kadunud, sest me oleme end ära lõiganud traditsioonidest, mis andsid järjepidevuse, ühtekuuluvustunde ning tähenduse elule. Ilma traditsioonideta oleme kaotsis ja eksleme siin maailmas.
Me püüame arvesse võtta just neid endisaegseid maailmu, mille tavad on põlvkondade jooksul kaduma läinud. Me ei sea endale eesmärgiks neid tavasid olnud kujul taasluua, vaid soovime neid teataval määral ajakohastada, et leida üles nende väärtus: iidsete teadmiste ja õpetuste edasiandmine.
Pealkiri „Perekonstellatsioonid. Sillad maailmade vahel“ võtab kokku end praktikas tõestanud konstellatsioonide põhiolemuse. Need, kelle jaoks perekonstellatsioonide meetod on alles võõras, saavad käesoleva raamatu abil alustada tutvust selle tervendava meetodi põhjatute võimalustega.
Kelle poole soovid sa selle raamatuga pöörduda? Millist sihtrühma oled silmas pidanud?
Kuivõrd tegemist on tavalugejale mõeldud populaarteadusliku teosega, on sihtrühmaks laiem üldsus ilma piiranguteta. See raamat on suunatud inimestele, kes on enese parema tundmaõppimise ja parema enesetunde otsingul ning avatud mõtisklusele ja filosoofiale. Ma loodan, et nad leiavad siit vastused oma küsimustele.
Raamat on suunatud inimesele, kes on kasvõi natukenegi huvitatud oma sugupuust, kes tunneb, et teda puudutavad ajaloolised sündmused ja sõjad, mis on jätnud jälje viimasele 150-le aastale ja mille teadvustamata toime mõjutab paljusid inimesi veel tänapäevalgi. Selles raamatus toodud tõlgendus- ja lahendusettepanekud panevad kaasa mõtlema iga inimese, kes tahab mõista oma halva enesetunde põhjuseid. Paljud terapeudid leiavad sellest raamatust tõenäoliselt kasulikku teavet ning võtavad üha enam arvesse konstellatsioonide kui kiiresti toimiva tervendava meetodi häid külgi.
Mil määral võib lugeja end käsitletavatest teemadestpuudutatuna tunda?
Kui uurida esmakordselt perekonstellatsioonide teemat, võivad tõepoolest sügaval inimese sees kerkida küsimused selle meetodi sisu, väljakutsete ning võimaluste kohta. Loomulikult tekivad küsimused, kui teadvustame, et meie halva enesetunde või blokeeringute põhjused võivad tuleneda minevikus toimunud peredraamadest, ammu unustatud esivanematest, sõjast või hoopis mitu põlve tagasi ebaõiglaselt jagatud pärandusest! Meie heaolu võib sõltuda ka väljaütlemata jäänud sõnadest, peres hoitud saladustest, verepilastusest, abortidest, nurisünnitustest, maksujõuetusest, enesetappudest, mõrvadest, ebaausalt teenitud rahast jne.
Kui vaatame üle oma perekonna ajaloo, kõrvutame seda oma isikliku elulooga ning uurime põhjuse ja tagajärge vahelisi seoseid, omandab Serge Tisseroni ütlus „kui mõeldamatu muutub mõeldavaks“* enneolematu ja sageli üllatava tähenduse.
Lisaks neile seostele, mida mõned võivad pidada ehk liialt mehaaniliseks, uurime ka teadusvaldkondadest, näiteks neuroteadusest pärit hoopis peenekoelisemaid ja aktuaalsemaid seoseid.
Perekonstellatsioonid annavad võimaluse minna enda sügavasse sisimasse.
Teadvustada kõiki neid aspekte, püüda neid mõista ja analüüsida, näha nende aspektide vastastikmõju – see kõik pole kaugeltki tähtsusetu! Kuidas saaks selle vastu huvi mitte tunda, mitte lasta end sellest kõigest puudutada, isegi vapustada?
* Ernst Bloch (1885–1977) – saksa marksistlik filosoof, kes püüdis oma teostes luua silda kommunistide ettekujutuses oleva ühiskonna ja selle praktilise elluviimise vahele. Oma utoopilise unistusega
visandab ta inimese enesesse jõudmise inimese enda kaudu.
** Ernst Bloch „Traces“, Spuren 1930.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Bernard Fadda ja Jean Yves Kerzuleci raamatust “Perekonstellatsioonid”
