Jaapani teadlased on senisest täpsemini välja selgitanud, kui suur on õigupoolest Linnutee, galaktika, mille sees meie teiega elame, vahendab Novaator.err.ee.
Linnutee on suur tähesüsteem, mille kõige tuntum osa on spiraalharudega lapik ketas, aga ketast ümbritseb hiigelsuur kera nimega Linnutee halo, milles on ka tähti, aga palju hõredamalt kui Linnutee kettas. Halo suurust on väga keeruline täpselt määrata, sest me oleme ju ise selle sees ega taju seetõttu selgelt, kus ta piirid on.
Tetsuya Fukushima Tohoku Ülikoolist ja ta kolleegid on teinud nüüd Hawaiil Mauna Keal asuva Subaru teleskoobiga täpseid tähevaatlusi. Nad keskendusid halos leiduvatele sinistele BHB-tüüpi tähtedele. Need tähed on üsna heledad, mis teeb nende kauguse hindamise lihtsamaks, kuid mõned neist tähtedest on nii kaugel, et väiksemate teleskoopidega kui 8,2-meetrise läbimõõduga Subaru nende kaugust ikkagi hästi määrata ei saa.
Fukushima ja tema kolleegid panid tähele, et umbes 520 000 valgusaasta kaugusel Linnutee keskmest kahaneb siniste BHB-tähtede paiknemistihedus järsult. Seda kohta võibki nende sõnul pidada nende sõnul pidada halo piiriks.
Tuleb siis välja, et halo piir on Linnutee keskmest umbes 20 korda kaugemal kui meie Päikesesüsteem, mis teadupoolest asub Linnutee kettas isegi juba suhteliselt äärealal ja Linnutee halo läbimõõt ulatub enam kui miljoni valgusaastani.
Fukushima ja kaasautorid kirjutavad sellest Tundmatud lendavad objektid: millist tüüpi ufod on Maad külastanud?
Tehisintellekti abil geene analüüsides avastati inimese senitundmatu eellane
Teaduslikult tõestatud! Emotsioonidel on võime mõjutada otseselt füüsilist reaalsust
