Kuidas juhtida oma tundeid: neli tehnikat, kuidas inimesed emotsioonidega toime tulevad

Nii paljudel inimestel on illusioon, et nad ei suuda emotsioone kontrollida, sest need on midagi sellist, mis ilmuvad spontaanselt reaktsioonina sündmuste peale, mis elus toimuvad. Sageli me suhtume emotsioonidesse, nagu oleksid need viirused, mis meis peituvad ja ründavad meid, kui oleme kõige haavatavamad.

Mõnikord mõtleme oma tunnetest kui “vaestest sugulastest” võrreldes intellektiga ning alahindame nende väärtust. Või kujutame ette, et emotsioonid tekivad vastavalt sellele, mida teised meile ütlevad või teevad. Milline on kõigi nende universaalsete uskumuste ühisosa? See on väär kontseptsioon, et meil pole kontrolli nende müstiliste nähtuste üle, mille nimi on emotsioonid. Vajadusest vältida teatud emotsioone lähevad inimesed sageli liiga kaugele, kuni naeruväärsuseni. Nad pöörduvad narkootikumide, alkoholi, ülesöömise, hasartmängude poole, nad satuvad nõrgestavasse depressiooni. Et vältida armastatud inimesele “haiget tegemast” (või ise haiget saamast), suruvad nad maha kõik emotsioonid ning on lõpuks emotsionaalses mõttes nagu androidid, ning nad hävitavad kõik tunded, mis neid seovad ja alguses neid kokku viisid, kurvastades sellega neid, keda nad kõige rohkem armastavad.Ma arvan, et on neli põhitaktikat, kuidas inimesed emotsioonidega toime tulevad. Millist neist sa täna kasutasid?

1. Vältimine. Me kõik tahame valusaid emotsioone vältida. Seetõttu püüab enamik inimesi vältida mistahes olukorda, mis võib kujuneda selliseks, et tekivad kardetud emotsioonid – või veel hullem, mõned inimesed püüavad mistahes emotsioone üldse mitte tunda! Kui nad näiteks kardavad tagasilükkamist, püüavad nad vältida igat olukorda, mis selleni võiks viia. Nad põrkuvad tagasi suhetest. Nad ei püüa saada tööd, mis esitaks väljakutse. Sel viisil emotsioonidega tegelemine on kindel lõks, sest negatiivsete olukordade vältimine võib sind lühemal ajal küll kaitsta, aga ei lase sul tunda armastust, intiimsust ja sidet, mida sa kõige rohkem soovid. Ja lõpuks, sa ei saa tunnetest hoiduda. Palju parem lähenemine on õppida leidma peidetud positiivset tähendust neis asjades, mis varem tekitasid negatiivseid emotsioone.

2. Eitamine. Teine lähenemine emotsioonidele on eitamisstrateegia. Sageli püütakse oma tunnetest eemalduda, öeldes: “Ega see nii hull ka pole.” Ent inimesed õhutavad endas tuld, mõeldes, kui kohutav kõik on, või kuidas keegi on neid ära kasutanud, või et nad teevad kõik õigesti, aga asjad lähevad valesti, ning juureldes, miks see kõik just nendega juhtub? Teiste sõnadega, eitajad ei muuda kunagi oma fookust ega füsioloogiat ja jätkavad nendesamade nõrgestavate küsimuste esitamist. Kui inimesel on mingi emotsioon ja ta püüab teeselda, et seda pole, tekitab see ainult rohkem valu juurde. Jällegi, kui ignoreerida neid sõnumeid, mida su emotsioonid püüavad sulle anda, ei tee see asja paremaks. Kui ignoreerid sõnumit, mida su emotsioonid püüavad sulle edasi anda, siis emotsioonide voolutugevus lihtsalt suureneb; need intensiivistuvad, kuni sa lõpuks neile tähelepanu pöörad. Püüe oma emotsioone eitada pole lahendus. Nende mõistmine ja kasutamine on strateegia, mida sa selles peatükis õpid.

3. Võistlus. Paljud inimesed lõpetavad võitlemise oma valusate emotsioonidega ja lihtsalt mattuvad nende alla. Selle asemel, et püüda mõista positiivset sõnumit, mida emotsioon püüab neile edastada, nad intensiivistavad emotsiooni ja kujutlevad seda veel hullemana kui see on. Sellest saab “vapruse märk” ja nad hakkavad üksteisega võistlema, öeldes: “Sa arvad, et sinul läheb halvasti? Las ma räägin, kui halvasti minul on!” See sulandub nende identiteeti, sellest saab võimalus olla unikaalne; nad hakkavad sellega uhkustama, et neil on veel halvemini kui kellelgi teisel. Nagu võid ette kujutada, on see üks kõige kohutavamatest lõksudest. Seda lähenemist tuleb iga hinna eest vältida, sest sellest saab täide minev ennustus, inimene lõpetab sellega, et ta tunneb end kogu aeg halvasti – ja siis on tatõeliselt lõksus. Palju parem ja tervislikum lähenemine valusatele emotsioonidele on mõista, et need teenivad positiivset eesmärki, ja see on õppimine ja arenemine.

4. Õppimine ja kasutamine. Kui tahad, et sul elu tõesti hästi läheks, siis pead emotsioonid enda jaoks tööle panema. Sa ei saa nende eest ära joosta, sa ei saaneid välja lülitada, sa ei saa neid tähtsusetuks pidada ega petta end selles suhtes,mida need tähendavad. Samuti ei saa sa neil lihtsalt lasta oma elu juhtida. Emotsioonid, isegi need, mis tunduvad algul olevat valusad, on tegelikult nagu sisemine kompass, mis näitab sulle, mida peaksid tegema oma eesmärgile jõudmiseks. Ilma teadmiseta, kuidas kompassi kasutada, sõltud sa igavesti mistahes psüühilisest tormist, mis su teele satub. Paljud teraapiateooriad algavad ekslikust oletusest, et emotsioonid on meie vaenlased või et meie emotsionaalse heaolu juured on meie minevikus. Tõsi on aga see, et me võime hetkega nutmast lakata ja naerma hakata, kui pöörame tähelepanu fookuse mujale, nii et ka füsioloogilised reaktsioonid muutuvad.

Näiteks freudistlikus psühhoanalüüsis otsitakse taga “sügavaid pimedaid saladusi” meie minevikust, mis selgitaksid meie praegusi raskusi. Ja me kõik teame, et kui pidevalt midagi otsida, siis sa selle ka leiad. Kui sa pidevalt otsid põhjusi, miks su minevik on su olevikku tumestanud või miks sa oled “omadega läbi”, annabki su aju sulle tõendeid selle kohta, mida küsisid ning loob vastava negatiivse emotsiooni. Kui palju parem oleks omandada universaalne uskumus, et “su minevik ei võrdu su tulevikuga”!

Ainus viis efektiivselt oma emotsioone kasutada, on kõigepealt mõista, et need kõik teenivad sind. Sa pead õppima oma emotsioonidest ja kasutama neid saavutamaks soovitud tulemusi – et elu kvaliteet muutuks paremaks. Emotsioonid, millest sa varem mõtlesid kui negatiivsetest, on pelgalt kutse tegudele. Tegelikult, selle asemel et nimetada neid negatiivseteks emotsioonideks, nimetagem neid nüüd tegutsemissignaalideks. Kui tuvastad iga signaali ja saad tuttavaks selle sõnumiga, siis pole su emotsioonid enam su vaenlased, vaid liitlased. Nendest saavad su sõbrad, mentorid, treenerid; need juhendavad sind tõusma kõrgeimatele tippudele ja aiatavd su läbi lootusetuimatest madalseisudest. Nende signaalide tundmaõppimine vabastab su hirmudest ja võimaldab sul läbi elada kõiki neid rikkalikke kogemusi, milleks me, inimesed, võimelised oleme. Et selleni jõuda, pead sa muutma oma universaalseid uskumusi selle kohta, mis on emotsioonid. Need pole kiskjad, loogika aseaine ega teiste inimeste kapriiside tulemus. Need on tegutsemissignaalid, mis püüavad sind juhatada kvaliteetsema elu juurde. Kui sa reageerid oma emotsioonidele pelgalt vaid vältimise mustrit järgides, siis läheb sul kaduma hindamatu sõnum, mis neil on sulle pakkuda. Kui sa lased endiselt nendel sõnumitel kaotsi minna ega hakka emotsioone juhtima kohe, kui need ilmuvad, saavad neist suured kriisid. Kõik su emotsioonid on tähtsad ja hindamatud õigetes annustes, õiges ajastuses ja kontekstis. Saa aru, et emotsioonid on kingitus, et sel hetkel, kui sa neid tunned, on need juhised, tugisüsteem, et kutsuda sind tegudele.

Kui surud oma emotsioonid maha ja püüad neid oma elust välja visata või kui võimendad neid ja lubad neil kõik üle võtta, siis raiskad elu kõige hinnalisemaid ressursse. Mis on siis emotsioonide allikas? Sina oled kõigi oma emotsioonide allikas, sina oled see, kes neid loob. Paljud inimesed tunnevad, et peavad ootama teatud olukordi, et tunda soovitud emotsioone. Nad näiteks ei luba endal tunda end armastatu, õnneliku või kindlana, kui pole täidetud teatud ootused. Mina ütlen sulle aga, et sa võid tunda mida tahes ja mis tahes ajahetkel!

Allikas: Anthony Robbins “Ärata endas hiiglaslik vägi”, kirjastus Pilgrim

Seotud