Armastus on imeline rohi. Armastus teeb meie eludega imet. Ma ei räägi edevusest, ülbusest või ennasttäis olekust, sest see pole armastus, vaid hirm. Ma räägin sügavast austusest end vastu ja tänulikkusest, mida tunneme oma keha ja vaimu imelisuse suhtes. Armastus tähendab niivõrd suurt lugupidamist, et see paneb südame pakatama ja pulbitsema. Armastus võib suunduda kõikjale. Armastus tervendab. Seevastu armastuse puudus, eelkõige enesearmastuse puudus muudab haigeks, kurvaks ja võtab ära viimsegi energia.
Pahatihti me isegi ei märka, kuidas jätame end armastusest ilma ja jätkame nädalaid või isegi aastaid samas mustris ringlemist, mis kahjustab meie füüsilist tervist ja toob kaasa hingehädasid.
Vaatame nüüd näiteid sellest, kuidas me ennast ei armasta:
1. Oleme pidevalt enda vastu karmid ja enesekriitilised;
2.
