Allergia. Stressist ja viletsast seedimisest?

Tavameditsiin peab allergia põhjuseks olgu väliskeskkonnast pärit kehavõõrast ainet või mõnd organismis tekkivat ühendit. Antroposoofiline meditsiin aga stressi ja läänelikku elustiili. Ning kuna inimene on tervik, kelle füüsilise keha heaolu mõjutavad ka mõtlemine ja emotsioonid, peab antroposoofiline meditsiin üheks tõhusamaks ravimiks allergia vastu… mediteerimist! Sest mediteerides keskendub inimene kõige olulisemale – iseendale.

“Tänapäeva läänelikus maailmas kipume me pidama välist, materiaalset, kõige tähtsamaks. Tähtsamaks meist endist ja meie sees toimuvast. Mediteerides, vähemalt kümme minutit päevas, suleme me omaenda tahtel oma meeled, mis omakorda paneb tööle organismi sisemise tervendava jõu. Ka allergia vastu,” kinnitab dr Jachens (Göttingeni ja Kieli ülikoolides arstiteadust õppinud meditsiiniteaduste doktor ning mitmete naha tervisest ja muredest rääkivate raamatute autor).

Kas õietolm või nõrk seedimine?

Allergia esilekutsujaks peetakse nii väliskeskkonnast pärit kehavõõrast ainet kui ka mõnd organismis tekkivat ühendit, olgu selleks siis õie- või kodutolm, hallitus, koduloomade karvad, tolmulestad, olmekeemia, toiduained, metallid, ravimid, kosmeetika, põletikud organismis vms.

Täiendmeditsiini hulka kuuluv antroposoofiline meditsiin peab allergia põhjuseks stressi ja läänelikku elustiili, mis toovad kaasa nõrga seedimise, häired kehavedelike tasakaalus, limaskestade tegevuses ning keha välise piiri – naha – talitluses.

Pea kolmekümneaastase kogemusega doktor selgitab: “Allopaatiline ehk nn tavameditsiin keskendub haiguse välistele põhjustele, sümptomitele ja nende vaigistamisele. Allergia puhul tähendab see millegi inimesest väljaspool oleva, olgu tolmulestade, õietolmu või muude allergeenide erineval moel kõrvaldamist. Tolmulestad on küll läinud ja õietolm tuppa ei pääse, aga patsiendi endaga pole tegelikult muutust toimunud, temas on kõik jäänud endiseks. Antroposoofiline meditsiin keskendub allergia sisemistele, inimese organismis peituvatele põhjustele.”

Antroposoofiline või allopaatiline meditsiin?

Antroposoofilise ja tavameditsiini erinevusi välja tuues toonitab arst, et antroposoofiline meditsiin ei asenda loodusteadustest lähtuvat tavameditsiini, vaid lisab sellele hingelisvaimse mõõtme.

Haiguste diagnoosimisel ja ravimisel lähtutakse teadmisest, et inimene on tervik, kelle füüsilise keha heaolu mõjutavad lisaks muule ka mõtlemine ja emotsioonid.

Lähtub antroposoofiline meditsiin aga iidsetest ajurveeda, Hiina ja Tiibeti meditsiinist, mille aluseks on maailma spirituaalne tunnetamine. Ning seda, tänapäeva teaduses puuduvat puutepunkti antroposoofiline meditsiin, toetudes teaduspõhisele meditsiinile, otsibki.

Ilma meditsiinilise kõrghariduseta, muide, antroposoofiliseks arstiks ei saa. Enne peab olema käes arstikutse, millele järgneb taas aastaid õpinguid. Mis allergiasse puutub, siis antroposoofilise meditsiini vaatevinklist ei suuda allergikutel nõrga seedimise tõttu seedemahlad toitu piisavalt lagundada. Selle tulemusena imenduvad soolte limaskesta kaudu verre organismile võõrad ühendid, millest keha vabaneda püüab.

Limaskesta leidub organismis mujalgi – kopsudes, bronhides, ninas, silmades. Sisemise tasakaalu kadudes ärrituvad needki.

Allergilise astma puhul reageerivad näiteks kopsude ja bronhide limaskest. Heinapalaviku puhul nina ja silmade oma.
Neurodermatiidi, ekseemi, nõgeslööbe korral üritab keha vabaneda võõrastest ainetest naha kaudu.

Lüder Jachensi sõnul on määratava ravi eesmärk organismis peituvate enesetervendavate jõudude töölepanemine ja kehas kaotsiläinud tasakaalu taastamine.

Allergia põhjus nr 1 – stress

Allergia põhjuseks number üks peab arst aga siiski stressi. Ning seda mitte ainult täiskasvanuil, vaid ka lastel. Tohtri meelest on praegusaja mudilased kümnend ja varem sündinutega võrreldes erksamad ehk tunnevad huvi tehnikavidinate vastu, näpivad kõike sõrme ja silma alla jäävat. Varem olid väikelapsed oma kehas kohal, magasid rohkem ja närveldasid vähem.

“Nii-öelda erksad lapsed, nagu ma neid kutsun, ei usu muinasjuttudesse ega suhtle nähtamatu maailmaga, see on aga nii lapse arengu kui hingetasakaalu – ja sellega ka allergia sügavamate põhjuste vaigistamise jaoks ülioluline,“ mõtiskleb Jachens.

“Sündides katkeb lapse side spirituaalse maailmaga ning tema hing saab liialt palju kistud füüsilise maailma poole. Isiksuse arengu mõttes on aga oluline, et laps suudaks meenutada spirituaalset maailma, kust ta tuleb. Ärge keelake tal seltsida haldjatega või oma nähtamatute, meie meelest, väljamõeldud mängukaaslastega. Meie oleme selle oskuse ehk juba unustanud, lapsed mitte.“

Oma arstipraksise jooksul ka sünnitusabi ja günekoloogiaga kokku puutunud tohter on tänapäeva laste erksa olemise üle, mis tema sõnul on väga levinud, juurelnud palju ning pakub veel ühe, hüpoteetilise seletuse – lootele tehtavad ultraheliuuringud. “Sonograaf teeb väga kõva müra, ultraheliuuringu ajal muutub loode rahutuks. Võib-olla ärritavad sonograafiuuringud veel ilmale tulemata lapse muidu vaikset ja tüünet olemist? Kes teab?” jätab ta õhku küsimuse.

Pesamuna toetamiseks annab doktor nõu luua kodus rahulik ja loominguline keskkond. Kunst ja muusika suudavad taastada hingelise harmoonia ning tugevdada tänu sellele kogu organsmi – seega ka tervist. Antroposoofiast välja kasvanud Waldorfi pedagoogika näiteks õpetab lapsi nägema maailma hingestatult. Kas muusikat või sõna liikumise ja tantsu kaudu väljendava eurütmia abil, läbi kunsti- ja muusikaõpetuse või tänu jalutuskäikudele loodusesse.

Kui uurin, milline on erinevus, kas allergiapatsiendiks on laps või täiskasvanu, saan vastuseks, et lapsi ravida on kergem, sest nende organism on paindlikum. Täiskasvanu oma tihedam, raskem, püsivam.

Allergial natist kinni

Ent olgu suurt või väikest, allergia puhul toob dr Jachensi arvates kõige rohkem abi see, kui elada koos looduse rütmide, ilma ja aastaaegadega, puhtas ja stressivabas ümbruses, süüa mahedalt ja biodünaamiliselt kasvanud talutoitu, mitte kiirustada ning võtta elu ja tööd võimalikult rahulikult… “Ja kolida mõnda majanduslikult vähearenenud piirkonda. Ainult et kellele see tänapäeva lääne maailmas meeldiks!“ lisab ta muiates ning toob oma sõnade ilmestamiseks näite kahest uuringust.

Poolas oli enne Euroopa Liiduga ühinemist palju koduseid väikefarme. Pärast liitumist korraldati põllumajandus ümber: farmid muutusid suuremaks, lehmad ei olnud enam vabapidamisel, sõid rohu ja heina asemel silo, side inimeste ja loomade vahel vähenes või kadus… ning allergikute hulk külades tõusis väikelinnadega samale tasemele. Sarnane oli pilt ka Lõuna-Saksamaal, kus võrreldi Münchenis ja maal elavate laste allergiat. Maalapsed käisid vanematega koos laudas loomi söötmas ja hooldamas ning neil esines ka vähem allergiaid. “Teadlased ühest seletust neile uuringutulemustele anda ei oska, ent on üsna kindlad, et kokkupuutumine erinevate mikroobidega tugevdab organismi. Nii et laske lastel õues mängida ja lompides hullata, saatke nad suveks maale vanaema-vanaisa juurde, kui see võimalik on. Ning, naised, toitke oma beebisid rinnaga, sest rinnapiim on lapsele parim,“ paneb tohter emadele südamele.

Üht põnevat uuringut tutvustab mees veel. Rootsis Stockholmi lähedal võrreldi allergiliste haiguste esinemist 5–13-aastaste tava- ja Waldorfi kooli laste hulgas. Viimastel esines allergiat tunduvalt vähem. Miks? Teadlaste arvates on saladus looduslähedases elustiilis ehk… Waldorfi koolide kasvandikud olid imikutena rinnapiimatoidul, antibiootikume ja palavikualandajaid kasutati neis peredes vaid äärmisel vajadusel, vaktsineerimisse suhtuti ettevaatusega, söödi kohalikku mahe- või biodünaamilise kvaliteediga toitu, iseäranis palju hapendatud köögivilja, mis tänu elus piimhappebakteritele hoiab soolestiku mikrofloora tegusa ja tubli. Samas uuringus nimetati sedagi, et Eesti lastel esineb näiteks atoopiat Rootsi lastest vähem, sest meie võsukeste soolestikus pesitseb piimhappebaktereid uhke hulk.

Aga ravimid? Antroposoofilistest arstimitest soovitab dermatoloog-allergoloog kollast emajuurt sisaldavaid medikamente.

Emajuure Gentiana lutea juures sisalduvad ülimalt mõrud ühendid parandavad seedesüsteemi tööd ja soodustavad seedemahlade eritumist. Tänu sellele suudab inimene seedida, naljaga pooleks öeldult, vaat et kõike. Heinapalaviku puhul kasutab antroposoofiline meditsiin firma Weleda sidrunit ja küdooniat sisaldavat ravimit Gencydo või siis imeväikestes, homöopaatilistes doosides niisuguseid metalle nagu tina ja seatina.

“Ning mediteerige,“ veenab dr Lüder Jachens lõpetuseks. “Tänapäeval ei ole stressis mitte ainult inimene, vaid ka keskkond.

Autode heitgaaside tõttu on linnapuude õietolm maal kasvavate omast tunduvalt agressiivsem. Ja allergia linnaelanike hulgas levinum. Puud mediteerida ei saa, inimene aga küll.”

Päike, päevitamine ja D-vitamiin

Kolm küsimust dr Jachensile.

1. Suvi on kohe täies ilus. Mida nahaarstina päikesekaitsekreemidest arvate?
Ma kuulun nende arstide hulka, kes päikesekaitsekreemide kasutamist ei poolda. Kui tahad ereda päikesega minna pikemale jalutuskäigule, pane päikesekaitseks pähe müts ja selga õhuke riie ning ära mine keskpäeval. Küll on kõrge SPF-numbriga päikesekaitsekreemid õigustatud mägedes 2000 m kõrgusel, ent see on erijuhtum. Samas on muidugi arste, kes soovitavad kasutada päikesekaitset ja siis neelata D-vitamiini saamiseks kapsleid.

2. Rääkige palun lähemalt päikesest ja D-vitamiinist.
Päike on D-vitamiini peamine allikas ning seda ohtu, et eurooplased liiga palju päikest saaksid, pole. No ehk vaid siis, kui oled heledanahalisena, mis sind UV-kiirte eest kaitsta ei suuda, iga päev rannal lesinud… siis võivad 60–70-aastasena ilmneda ehk nahavähi tunnused. Kuna maksal on võime D-vitamiini talletada, võib Baltimaade korraliku suve korral kogutud D-vitamiiniga vastu pidada kuni jõulude või lausa veebruarini. Kui suvi nii päikesehelde pole, võiks tarvitada D-vitamiini 1500 RÜ-d päevas. Üledoseerimise tõttu maksa kahjustamise ohtu Euroopas pole, küll võib see tabada Aafrika elanikke.

3. Kuidas suhtute talvistesse päikesereisidesse?
Need ei ole kehale head, sest koormavad organismi, mis peab kiiresti ja äkki ümber kohanema külma käest kuuma ning pimedusest valguse kätte minemisele ja olemisele. See on kehale suur stress. Kui hoolid oma organismist, ela koos aastaaegadega.

Mis on antroposoofiline meditsiin?

Antroposoofilise meditsiini lõid 1920. aastail Austria filosoof ja visionäär Rudolf Steiner /kes mulle, ma ei tea isegi miks, sarnaneb ühe teise visionääriga, Serbia leiutaja Nikola Teslaga/ ning Hollandi juurtega Šveitsi arst Ita Wegman. Antroposoofiaks, ka terviklikuks inimeseõpetuseks, vaimuteaduseks ja sisemise arengu teeks kutsutud filosoofia lähtub ideest, et maailm on tervik, mille üks osa – vaimne maailm – on sama reaalne nagu füüsiline, materiaalne maailm.

Lisaks antroposoofilisele meditsiinile on 1861. aastal Austrias sündinud, loodusteadusi, filosoofiat ja kirjandust õppinud filosoofiadoktor Steineri ideed pannud aluse Waldorfi pedagoogikale, eurütmiale, biodünaamilisele põllundusele. Tema maailmavaade inspireeris muu hulgas nii Albert Einsteini kui Vassili Kandinskyt. Ka oli Steiner tunnustatud Goethe uurija, kirjanik, kirjandusteadlane, õpetaja, kunstnik, arhitekt ja enam kui 5000 loenguga esinenud kõnemees.

Ent keskendugem antroposoofilisele meditsiinile ning põnevale ja harjumuspärasest teistmoodi inimesekäsitlusele, mille järgi on inimene kehast, tunde- ja mõttemaailmast ning vaimust koosnev tervik.

Meis on kolm süsteemi:
• Närvi-meeltesüsteem ehk mõtlemise kodu, mis hõlmab pead ja närvisüsteemi ning kus peaksid valitsema rahu ja selgus. Kui see süsteem on ülekaalus, tabavad meid kivistumised ja vananemisega seotud tervisehädad.
• Ainevahetus-liikumissüsteem ehk tahte kodu tähendab diafragmast allapoole jäävaid elundeid, jäsemeid, seedimist, ainevahetust. Siin peaks valitsema lakkamatu liikumine ja soojus. Selle süsteemi ülekaal toob kaasa põletikud.
• Rütmiline süsteem ehk tunnete kodu on süda ja kopsud, mis hoiavad ülejäänud kaks süsteemi tasakaalus, ühendades need südame, vereringe, hingamise ja sisenõrenäärmete abil tervikuks.

Lisaks sellele on meis veel neli tasandit:
• Füüsiline keha, kõige jämedakoelisem, on meie ehitus ja struktuur.
• Elujõu- ehk eeterkeha tähendab kasvamist, paljunemist, uuenemist, ainevahetust ehk meie nn taimset poolt.
• Hinge- ehk astraal- või tundekehasse kuuluvad tundmine, mõtlemine, hingamine, liikumine, higistamine. See on meie nn loomne pool.
• Vaim ehk Mina on isiksuslik, egotasand, mis on olemas vaid inimesel.

Tervis tähendab nende kolme süsteemi ja nelja tasandi omavahelist keerukat tasakaalu.

Autor: Marika Makarova, intervjuu Tallinnas käinud saksa antroposoofilise dermatoloogi-allergoloogi Lüder Jachensiga ilmus ajakirjas Sensa

Allikas: makarikamaa.wordpress.com