Kehakaalu langetamine on migreenihoogude ravis võtmeküsimus. See väide võib samas tunduda ka kohatu, sest oma praktikast lähtuvalt tean, et paljud migreeniga patsiendid ei vaevle ülekaalu käes, vastupidi, nad on normkaalus või isegi kergelt alakaalus. Nende inimeste puhul peame keskenduma enamjaolt toidutundlikkusega seotud probleemide lahendamisele, aga siinse alajaotuse eesmärk on selgitada, kuidas kehakaalu langetavad toitumispõhimõtted võivad migreeniga patsiente aidata.
Iga toitumispõhimõtte aluseks on nn tasakaalustatud toit, mis sisaldab süsivesikuid, valke, rasvu, vitamiine. Pole selge, kas nn tasakaalustatud dieedid hoiavad ära või provotseerivad migreenihoogude tekkimist. Palju on räägitud nn lääne toitumisharjumustest tulenevatest probleemidest. Juba pikka aega on tähele pandud, et episoodiline paastumine vähendab migreeniatakkide arvu kuus. Seepärast on ka tänapäeval aktuaalne ketogeenne dieet leidnud migreeniravis kajastamist. Paastumine nimelt soodustab ketootilise mõju avaldumist. Ka kaasaegses teaduskirjanduses on järjest rohkem levimas toetavaid seisukohti ketogeense dieedi positiivsest mõjust migreeniravis.
Ketogeenne dieet
See on toitumisviis, mida järgides tarbitakse vähe süsivesikuid, palju rasva ja tavapärases koguses valku. Kõige olulisem on nii palju kui võimalik vähendada just suhkru- ja tärkliserikaste toitude söömist. Julgelt võib süüa liha, kala, muna, värskeid köögivilju ja tarbida häid rasvu. Suhkru vähendamine igapäevases toidus stabiliseerib veresuhkrutaset ja vähendab rasva talletava hormooni insuliini tootmist kehas. Selle tulemusel hakkab keha põletama rohkem rasvu, tekib küllastumistunne ja kaob vajadus üle süüa. Ketogeensel dieedil on palju sarnasusi Atkinsi dieediga ja madala glükeemilise indeksiga dieediga. Süsivesikuid vähendades viiakse keha seisundisse, mida nimetatakse ketoosiks. Keha hakkab intensiivselt rasva põletama energia saamiseks, ka maksas muudetakse rasv ketoonideks, mis saavad aju energiaga varustada. Tänapäeval on teada erinevaid ketogeenseid dieete.
Standardne ketogeenne dieet (SKD). See on väga väikese süsivesikute sisaldusega ja rasvarohke dieet. Enamasti sisaldab see 75% rasva, 20% valku ja 5% süsivesikuid.
Tsükliline ketogeenne dieet (CKD). See dieet näeb ette nn süsivesikute laadimist, näiteks 5 ketogeense dieedi päeva ja siis 2 süsivesikurohket päeva.
Plaanitud ketogeenne dieet (TKD). See dieet lubab sul lisada menüüsse süsivesikuid siis, kui teed trenni.
Kõrge valgusisaldusega ketogeenne dieet. See on sarnane standardse ketogeense dieediga, aga sisaldab rohkem valku. Suhe on enamasti 60% rasva, 35% valku ja 5% süsivesikuid. Laiemalt uuritud on aga vaid standardseid ja kõrge valgusisaldusega ketogeenseid dieete. Kõik mis ketogeensetes dieetides on lubatud üldiselt, pole aga head migreenide korral (näiteks pähklid, avokaado, maasikad, enamus kaunvilju).
Milliseid toite vältida?
Lühidalt öeldes tuleb vältida kõiki toite, mis sisaldavad palju süsivesikuid. Alljärgnevalt nimekiri neist toitudest, mida peaks ketogeensel dieedil olles vähendama või täielikult vältima.
Suhkrurikkad toidud: limonaadid, puuviljamahlad, smuutid, koogid, jäätis, kommid jne.
Teraviljad ja tärklis: nisujahutooted, riis, pasta, helbed jne (igasugune teravili, lisaks ka tatar).
Puuviljad: igasugune puuvili (lubatud on marjad, näiteks maasikad).
Kaunviljad: herned, oad, läätsed, kikerherned jne. Juur- ja mugulviljad: kartulid, maguskartul, porgandid, pastinaak jne.
Madala rasvasisaldusega piimatooted. Need on tugevalt töödeldud ja kõrge süsivesikusisaldusega. Ebatervislikud rasvad. Vähendada tuleb töödeldud taimsete õlide ja majoneeside tarbimist.
Alkohol. Süsivesikute sisalduse tõttu võivad alkohoolsed joogid su ketoosist välja viia.
Suhkruvabad dieettoidud. Need on tihti kõrge suhkrualkoholide sisaldusega, mis võivad mõnel juhul mõjutada ketoonide taset. Need toidud on tihti ka liigselt töödeldud (suhkrualkoholidest võib mõnele sobida ainult puhas erütritool).
Toidud, mida süüa
Põhiosa toidulauast peab katma alljärgnevate toitudega. Liha: punane liha, steik, sink, vorstid, peekon, kana ja kalkun. Rasvane kala: lõhe, tursk, tuunikala, makrell.
Munad: otsi vabapidamisega kanade või oomega-3 mune.
Või ja koor: kui vähegi võimalik, otsi mahetooteid.
Juust: töötlemata juust (Cheddar, kitsejuust, koor, sinihallitusjuust või mozzarella).
Seemned: linaseemned, kõrvitsaseemned, chia-seemned.
Tervislikud õlid: peamiselt extra virgin oliiviõli, kookosõli.
Vähese süsivesikusisaldusega köögiviljad: enamik rohelisi köögivilju, sibulad, piprad jne.
Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud dr Toomas Toomsoo raamatust „Migreenist vabaks õige toiduga“.
