Mitmed universumi esimesed galaktikad osutusid James Webbi kosmoseteleskoobiga tehtud vaatluste põhjal oodatust eredamaks ja kogumaks. Kui saadud tulemused ajahambale ja täiendavale kontrollile vastu peavad, võib anda need Eesti teadlaste sõnul aimu, milline näeb välja vähemalt osa seni tabamatuks jäänud tumeainest, vahendab Novaator.err.ee.
„Räägime ülikaugetest galaktikatest, mis moodustusid kõige rohkem 300–400 miljoni aastaga, ilmselt kiiremini kui elu Maal. Miljard aastat pärast Suurt Pauku on neist mõned sama suured kui meie Linnutee. Vähemalt praegu ei suuda kogukond hästi seletada, kuidas taolised väga heledad galaktikad üldse tekkida said,“ tõdes Hardi Veermäe, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) vanemteadur. Vaatlustulemuste põhjal arenesid need tänapäevatest galaktikatest kümmekond korda kiiremini.
Universumi olemus
Valguse lõpliku liikumiskiiruse tõttu võimaldavad nii kauged objektid öelda midagi ja selle kohta, milline nägi välja universum oma algusaegadel. See omakorda kujutab ühte võtit maailmakõiksuse kui sellise kirjeldamiseks.
Kosmoloogide kogukonnas ühe populaarsema lambda-CDM mudeli kohaselt on universum lame ning ligi 85 protsenti selles leiduvast ainest külm ja tume ehk liigub valgusest palju aeglasemalt ja mõjutab inimesele tajutavat ainet vaid nõrgalt. Samas lendaksid ilma selle lisamassita laiali paljud galaktikad. Kõige selle taustal paisutab lisaks universumit kiirenevas tempos tumeenergia, mille olemuse kohta teatakse veelgi vähem.
