Viimase aasta jooksul korraldatud proovikatsed näitavad, et praeguse tehisintellekti aluseks olevad suured keelemudelid suudavad genereerida inimestest suuremal hulgal ja mitmekesisemaid ideid. Võimalik, et inimeste iha end erilisena tunda sunnib otsima uusi teste oma loovuse tõestamiseks, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Loovuse olemuse mõistmiseks peab olema ise piisavalt loova mõtlemisega. Loovus on uudsete ja samal ajal väärtuslike ideede, lahenduste ja nende kehastuste tekitamise võime. Kognitiivne protsess, mis avaldub erinevates valdkondades, sealhulgas kunstis, teaduses, muusikas, kirjanduses, töiste ja igapäevaelu probleemide lahendamises jne. Kirjeldatud originaalset ja fantaasiarikast mõtlemisvõimet on seostatud ainult inimestega.
Järelikult on loovust mõõtvate testide puhul peetud silmas samuti vaid inimest. Sinna juurde on loovuse mõõtmine üllatavalt keeruline ülesanne. Inimese loodavate ainulaadsete ja väärtuslike ideedega kaasneb märgatav subjektiivsus, mille tõttu on võimatu koostada ühtset, kõike katvat objektiivset metoodikat. Selle asemel kasutatakse loovuse mõõtmiseks mitmeid lähenemisviise ja tehnikaid, nagu näiteks teste, mis hindavad inimese võimet genereerida juhendi peale mitmesuguseid ideid. Mida mitmekesisemad ja originaalsemad on ideed, seda kõrgem on loovuse skoor.
Üks selline test korraldati USA kõrgetasemelises Pennsylvania eliitülikoolis Whartoni ärikooli 200 üliõpilasega. Tudengitel paluti välja mõelda üliõpilastele vajalik uudistoode, mis maksaks alla 50 dollari. Äritaustaga sõltumatud väliseksperdid valisid reaalse ostuatraktiivsuse põhjal välja 40 parimat ideed. Neist viis kuulusid üliõpilastele. Ülejäänud 35 autoriks oli ChatGPT. Paljude meeltes kõigest lausete koostamist oskava masinmõtlemise tulemused olid kõrgelt motiveeritud majanduseriala üliõpilastega võrreldes leidlikumad, odavamad ja kõrgema kasutusväärtusega.
Veelgi põhjalikumalt loovust hindavas Torrance“i testis palutakse näiteks kirjeldada, mis juhtuks, kui lehm hüppaks üle kuu, millise kõige põnevama loo kirjutaks laps etteantud teemal, kuidas muuta paremaks näiteks toodud argiseid asju, kuidas lahendada olukordi, milles kõik koolid on suletud ja sa pead end harima, joonistada testpaberil trükitud neljakümne ringi või ruudu põhjal erinevaid objekte, viia abstraktsed lähtejoonised võimaliku tervikuni jne. Kes soovib, võib panna oma loovuse ulatuse, originaalsuse, paindlikkuse ja detailide kaasamise võime proovile tuttavate asjade alternatiivsete kasutuste testiga jne.
Inimese ja tehisintellekti loovuse testimisega tegelevad teadlased tunnistavad, et inimese loovuseks loodud testidega jäädakse hätta. Kuna tehisliku loovusega ületatakse inimeste tulemusi sedavõrd suuresti, oleks sünteetilise vaimukuse testimiseks on vaja luua midagi uut. Võimalik, et siingi pakub lahenduse inimese asemel raaliv süsteem.
Vahest juba närvide taluvust proovile panevalt palju räägitud suur keelemudel on kirjeldatud eksperimentides trumbanud kümnest ühekat inimest. Ajalehes The Guardian võrreldi toodud näidete põhjal inimese ja loovuse kulutõhusust. Palgates näiteks 500 dollarilise tunnitasu eest nutika inimese, võib testide põhjal saadust oletada, et ta pakub umbes paarkümmend loomingulist lahendust.
ChatGPT suudab tunnis esitada umbes 800 alternatiivset ideed. Isegi kui see teenus maksaks 500 dollarit tunnis, oleks idee hinnaks umbes pool dollarit. Reaalselt küsitakse neljanda versiooni kasutamise eest 20 dollarit kuus. Meenutagem, et inimese tunniajalise pingutuse ühe idee hind olnuks ca 25 dollarit. Pelgalt tunni sees loodavate ideede arvukuse osas oleks tehisintellekt inimesest 40 korda tootlikum. Juhul kui inimene pole rumal või mõnel muul põhjusel piiratud valikutega, peaks loomingulise palgatöö tegija kasutama tehisintellekti tööriistu.
Usutavalt leidub veel palju inimese usku indiviide, kes tahaks protesteerida näiteks väite pärast, et tõeline looja ei kasutaks masina abi. Looming on inimese pärusmaa, sisaldab midagi inimesest ja masin suudab temaga kaasa lüüa vaid varjupoksis. Selle aate võiks jätta kaitsva klaasi taha vaatamiseks, sest ilmselt vajab tõesti vaid inimene motivatsiooniks õndsat tunnet, mida toidab usk iseendasse.
Natuke karvasema, reaalse maailma näite pakub Amazon, mis kehtestas selles keskkonnas ise kirjastavatele autoritele piiranguks kolm raamatut päevas. Saksa kirjanik Thomas Mann märkis, et kirjanik on see, kellele võrreldes teiste inimestega on kirjutamine raske. Juhul kui Amazoni uudis oleks osa loovuse testist, milles küsitakse uuele piirangule võimalikke põhjendusi, pakuks oma piiratuses, et see on kuidagi seotud ChatGPT-ga. Ehk ei pea see siiski paika?
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates „Portaal“.
Allikas: Novaator.err.ee
