Mõtetega tegelemise tehnikad: kaks praktilist viisi, kuidas vaigistada ärevaid mõtteid

Kui mõtted peas keerlema jäävad, siis need võivad ju olla ka positiivsed, aga üldine tendents liigub negatiivsete suunas. Isegi unenägude statistika ütleb, et inimesed näevad rohkem negatiivseid unenägusid kui positiivseid. Samamoodi nagu emotsioonid, on mõtted üsna automaatsed ja tihti on neid keeruline peatada. Kui on tekkinud ärevus või depressioon või unetus, siis kiputaksegi negatiivsemalt mõtlema ja negatiivselt asju nägema ja tunnetama. Kas on võimalik mõtteid peatada ja kontrollida? – On küll.

Mõtteid on võimalik ka positiivsemaks muuta ehk et negatiivseid mõtteid annab positiivsemaks voolida küll. Nagu ikka, kõik põhineb harjutamisel. Noorena ma kartsin koeri, mõtlesin alati, kui mõnest koerast möödusin, et ta kohe hammustab mind. Nüüd olen oma mõtlemist kõvasti treeninud ja selle mõtte asemel on mõte “ta ei hammusta, ta lihtsalt vaatab, ta uudistab (vms)”.

Teatud laadi mõtted võivad aktiviseeruda mõne olukorra või mõne tegevuse järel, käivituda mõnest kehaaistingust või hoopis emotsioonist. Järgnevalt tutvustan ma mõningaid tehnikaid, kuidas mõtteid teadvustada, kontrollida ja korrastada ning muuta.

Päeva lõpetamine

See on üsna sageli kasutatav tehnika ja üks esimesi, mida inimene võiks proovida. Võta endale igal õhtul 20-30 minutit aega, et oma mõtted endast välja kirjutada. Võta kätte paber ja pliiats ja alusta kirjutamist.

Kui sind häirivad järgmise päeva toimetused, siis kirjuta paberile, mis sind ees ootab ja kuidas sa selle lahendad ja mida sa selle jaoks peaks ära tegema. See on nagu filmistsenaariumi kirjutamine.

Kui sul on lõppevast päevast ärevaid mõtteid, siis kirjuta oma päev lahti, analüüsi ja arutle, mis toimus ning kuidas see sind ja teisi mõjutas.

Kui mõtted ei anna öösel rahu, siis võid võtta ka öösel paberi ja häirivad asjad üles kirjutada.

Mõnikord ei olegi vaja neid mõtteid analüüsida – piisab lihtsalt, kui need endast välja kirjutad ehk et mõtte paberilepanek on justkui mõtte puhkamapanek. Vajadusel võid järgmisel päeval võtta ühendust mõne sõbraga, et nendest asjadest rääkida – inimene ei pea oma muredega üksi olema.

Isiklik kogemus. Olen mõnikord hoidnud öökapi peal paberit ja pliiatsit, et saaks kiiresti mõtte endast välja kirjutada. Tavaliselt pole ma öösel jõudnud pikalt kirjutada, aga juba ühe lause või sõna kirjutamine aitab hommikul meelde tuletada, milles probleem seisnes. Ideede ja lahenduste puhul toimib see tehnika imeliselt.

Mõtlemisel on oma aeg

Mõnikord aitab see, et kehtestad omale reegli, millal võid raskeid ja negatiivseid mõtteid mõelda. Näiteks teed omale päevakava: sellel nädalal mõtlen päevas kaks korda nendele asjadele, kell 10 ja kell 18 õhtul. Ja kohe, kui sel teemal mõtlemine hakkab päeval muul aja ligi hiilima, kasutad venitamise taktikat ja proovid asjaga tegeleda ikka ettenähtud kellaajal.

Isiklik kogemus. Minul läks mitu kuud aega, enne kui hakkasin aegadest kinni pidama. Mind aitas see, et kui mõte ikkagi ligi tikkus, siis hakkasin kohe mingi konkreetse asjaga tegelema: koristama, lugema, teistega rääkima, isegi telekat vaatama. Ühesõnaga, ma andsin omale käskluse midagi muud teha ning alles siis, kui selle teema jaoks valitud aeg kätte jõudis, siis tegelesin selle asjaga konkreetsemalt.

Autor: Kene Vernik

Allikas: Unetehnoloog Kene Vernik annab nõu: mida süüa, et uinumine oleks kergem ja uni rahulikum?

4 lihtsat viisi, kuidas lõpetada ülemõtlemine ja leida hingerahu

6 lihtsat ja võimsat tõotust iseendale, mille järgimine muudab su elu!

Seotud