Mõtlen viimasel ajal tihti sellele, kuidas meie ühiskond on sõna otseses mõttes väärastunud. Meil on kõrged aktsiisid alkoholile, tubakale, hasartmängudele jne. Kaks esimest on teatavasti mürgid ja surve Haigekassa eelarvele, kui tsiteerida Liisa Oviiri. Rahva tervisest hoolimise sildi all räägitakse kokku igasugust sodi. Mis aga tegelikult oleks rahva tervisest hoolimine? Alustuseks tuleks lettidelt korjata leib ja sai. Jah, just tavaline leib ja sai, õigemini kõik jahutooted, rapsiõli ja palju muud, mida me eluks vajaliku toidukraamina poest ostame. Välja arvatud mahetooted, on meie teravili kõik pritsitud põllumajandusmürkidega, kõik!
Ja see mürk ei kao mitte kuskile, me sööme selle kõik omale sisse, päevast päeva. Glüfosaat näiteks ei lagune ka leiva ja saia küpsetamisel, olles enne kenasti viljaterasse kogunenud. Juba 90-ndate algul näitasid uuringud, et glüfosaatidega kokku puutunud põllumajandustöötajate hulgas on suurenenud pahaloomulistesse kasvajatesse haigestumise arv, ehk siis vähki.
Põllumees, kes sa seda praegu loed, ära loo omale illusiooni, et sind see ei puuduta, sa pritsid vähki ja ilmselt oled seda kogu aeg teadnud arvates, et sind see ei puuduta. Pered, kus on esinenud leukeemiat, eesnäärmevähki, pankreasevähki, maksavähki – glüfosaadid soodustavad suurel määral nende teket.
Mehed (esinemissagedus palju suurem), kellel on suguelu ja viljastamisega probleeme – glüfosaat soodustab ka seda, nii nagu alkoholgi.
Allergiad, hingamisprobleemid, nägemisprobleemid – ikka ja jälle saab glüfosaatide poole vaadata.
Glüfosaatide jääke leidub näiteks maasikates, salatites, porgandis ja teraviljades veel aasta pärast viimast kasutamist. Loomsetes produktides võib seda püsida kuni kaks aastat. Hõrgud singid, juustud… väikese mürgilisandiga.
Meil makstakse põllumeestele toetusi, et nad pritsiks põldudele mürke. Meie maksame maksud ja riik eraldab selle kenasti meile vähi loomise fondi! Ei ole mõtet teha nägu, et ma liialdan. Iga vähegi mõtlev inimene saab täna aru, et me sööme mürke sisse ja mürgi oleme ise veel kinni maksnud.
Näiteks võib leiduda ühes ainsas puuviljas 29 erinevat pestitsiidi, mille me sisse sööme ja mis meie kehades hävitustööd alustavad.
Meie Terviseamet võitles hiljuti inimestega, kes julgesid söögisoodat kasutada, ainet, mida leidub looduses ja mille emake loodus hea kavatsusega loonud on. Ma ei ole näinud ainumatki riiklikku asutust, kes võitleks selle nimel, et rahvas mürke sisse ei sööks. Kui väärastunud saab üks riik olla?!
Me kõik, absoluutselt kõik, teame kedagi, kellel on närvidega probleeme. Ärevushäired, paanikahäired, depressioon jne jne. Mis te arvate, millest on plahvatuslikult tõusnud meil selliste haiguste esinemine? Söögisooda kasutamisest, homöopaatiliste ravimite kasutamisest, ravimtaimedest? Ei, ikka needsamad põllumajandusmürgid, osad e-ained, GMO ja muidugi meie popid ravimid, mida rahvale sisse söödetakse tonnide kaupa.
Igas peres on keegi, kes teab kedagi, kes on söönud näiteks hormoonpreparaati Prednisolon. Võluravim, mis organismi kõik nähud alla surub ja tekitab kunstlikult olukorra, kus kõik oleks justkui hästi… kuniks tabab ärevushäire, depressioon, südame rütmihäired, rasvade ladestumine jne jne. Ravimid reeglina on sellised, et kui nende kõrvaltoimeid lugema hakata, peaks tekkima peas häirekell – põgene!, aga me ei põgene, sest arst on öelnud, et seda on vaja süüa. Pea valutab – kui paljud meist võtavad tableti ja kui paljud joovad puhast vett ja proovivad lõdvestuda?
Paarkümmend aastat veel ja me oleme kõik kõndivad mürgitünnid, imestades, et naabril polegi veel vähki olnud või siis näib veidralt rahulolev ja õnnelik – huvitav, mida ta kasutab?
Ma olen ise aastaid püüdnud elada võimalikult puhast toitu süües, ravimeid mitte kasutades ja palju värskes õhus liikudes. Teate, mis minuga juhtub, kui ma näiteks söön ära tüki tavalist torti, mis tehtud tavalisest nisujahust ja valgest suhkrust? Ei, ma ei sure. Küll aga loperdab mu süda sees tükk aega ja ma võitlen halvimal juhul iiveldusega. Soolestikus tekib selline error, et kuulda ja tunda on tükk aega.
Mis minuga juhtub siis, kui kogemata söön lihatoodet, mis sisaldab mürki nimega E621? Kuumahood, iiveldus, pearinglus, südame pekslemine ja seda ainult ühest toiduportsust. Nõus, mitte kõigil ei ole nii, sest keha harjub mürke suuremas koguses töötlema, pannes maksa tööle üle oma võimete.
Maksavähk inimesel, kel pole iial alkoholiga probleeme olnud. Kopsuvähk inimesel, kes pole iial suitsetanud. Pakkuge, millest….. Südameprobleemid inimesel, kes on alati tervislikult elanud? Laps, süütu, nagu värske lilleõis, aga vähidiagnoos?
Vaadake oma aednikutarvikud üle, kes te kodus omale aias head-paremat kasvatate. Kas seal võib leiduda pudelikene RoundUp-i , seda imevahendit, mida teles aktiivselt reklaamitakse, sest tapab tüütu võilille ära? Seesama, millega meie kõik tavapõllumajanduse põllud üle ujutatakse. Kui leidub, siis teadke, et ta tapab teie organismis ära ka selle, mida te tüütuks ei pea.
Hiljuti on riigikogus arutlusel, kas keelustada see imevahend, aga vastuseks tuli ei. Teate miks? Ei olevat head alternatiivi. Seega, vähk on hetkel valitsejate arvates täitsa hea alternatiiv.
Ma ausalt ei mõista, miks meil ei ole põllumajandusmürkidel ülikõrgeid aktsiise peal? Need on kõige jubedamad tapatalgute korraldajad, minu mõistes alkohol ja sigaretid kahvatuvad nende kõrval, aga meid sunnitakse veel pealegi maksma. Mürkidega pritsitud tooted peaksid olema poes kõige kallimad, mitte vastupidi. Meie vili sügisel valmides on just see kuld, mis ei hiilga.
Kas kunagi tuleb päev, kus meil toimub riiklikul tasandil päris hoolimine, ärkamine sellest idiootsest letargiast, kus sonitakse poliitilisi tühju sõnu? Ehk tuleb, lootma peab. Seniks aga püüdke toidupoes paljude halbade valikute seast parim valik teha!
Autor: Evelin Liiva
Allikas: Roundup: kui tõrje on ohtlikum kui kahjur
Taimemürgid meie toidulaual | Millised on 12 kõige puhtamat ja 13 kõige mürgisemat puu- ja köögivilja?
Spetsialist selgitab taimekaitsevahendite mõju
Hormonaalne tasakaalutus: kuidas me end ise kaitsta saame?
Seitse põhjust, miks eelistada mahetoodangut
Šokeeriv statistika näitab, et loomse toidu massiline tarbimine hävitab planeedi elukeskkonna
