Treeningu või füüsilist pingutust nõudva tööga tuleks tegeleda vähemalt kaks korda nädalas ja üle poole tunni korraga. Juhul kui olete otsustanud valida endale sobiva spordiala ja seda regulaarselt ning ohutult harrastada, tuleks silmas pidada järgmist:
Mida pidada silmas spordiala valides:
Oluline on, et spordiala, mille valite, Teile meeldiks ja Te seda ka esimese tuhina möödudes harrastada sooviksite. Lisaks võimetele ja füüsilisele vormile mõjutavad sobiva spordiala valikut harjumused ja elustiil.
Abiks sobiva spordiala valikul võib olla väike test. Valige järgnevatest kaks väidet, millega nõustute:
A Mulle meeldib, kui treeninguajad on kindlaks määratud/kui keegi kontrollib mida ja kuidas ma teen.
B Mulle meeldib/sobib sportida enda valitud ajal.
C Mulle meeldib teha sportida üksi.
D Teiste inimestega koos sportimine innustab mind ka ise seda tegema.
AC -Teile sobivad spordialad ja -saalid, kus on treener. Seega sobib Teile regulaarne jõusaali külastamine. Leppige treeneriga kokku ajad, millal ta Teid kontrollib ning abistab. Hea põhjus iga päev jalutamas või jooksmas käia on ka koer.
AD -Olete inimene, kellele meeldib heas mõttes rutiin ja kohustus. Tahate olla kindel, et teete kõiki harjutusi õigesti. Spordialad, mis Teile sobivad on kõikmõeldavad treeningud: (vesi)aeroobika, tantsutrennid ja spordialad korvpallist tenniseni. Kui Teile meeldib jooksmine, rattasõit või kepikõnd, siis saab ka neid mitmesugustes spordiklubides treeningu vormis harrastada.
BC -Olete kass, kes kõnnib omapead. Teile kas ei meeldi ettemääratus või on Teie töö ja/või eraelu ettearvamatud. Pidevalt kindlatel kellaaegadel trenni jõudmine käib tihtipeale üle jõu. Samuti ei meeldi Teile teiste tempo, vastupidamise ja soovidega arvestamine. Teile sobib kõige paremini jalgrattasõit, jooksmine, suusatamine või endale sobival ajal jõusaali minek. Kuid pidage silmas, et nädalas vähemalt kaks korda sportima jõuaksite.
BD -Kõige õigem on võtta mõni sõber või sõpruskond kaasa ja teha vähemalt kaks korda nädalas midagi sportlikku. Üheskoos innustate üksteist mitte loobuma. Minge jooksma, jalgrattaga sõitma, (rull)uisutama, jõusaali või ujuma.
Enne, kui alustate sportimist:
Valige riided, mis ei pigista ega sega sportimisel (nt laiad püksisääred jalgrattasõidul). Valige sobivad jalanõud. Veenduge, et Teil pole mõnda haigust, mis võib sportimise tagajärjel ägeneda. Vajadusel konsulteerige arstiga. Ärge seadke liiga kõrgeid ja raskesti saavutatavaid eesmärke.
Mida pidada silmas sportimisel:
Sportimise juures on oluline pulsisageduse tõus. Oma ideaalse pingutustaseme saate teada läbides koormustesti, kus mõõdetakse Teie pulssi enne füüsilist pingutust ja selle ajal. Seda võib teha teie arst või treener. Väga tähtis tervisele ja välimusele kasuliku füüsilise pingutuse juures on treeningute regulaarsus. Füüsilist pingutust nõudva tegevusega tuleks tegeleda vähemalt kaks korda nädalas. Pigem treenige tihedamini ja lühemat aega kui harva ja kauem. Ärge pingutage üle. Liiga suured koormused, mille tagajärjel järgmisel päeval on raske voodist tõusta või tunnete end väsinuna ja kurnatuna, ei mõju hästi südamele ning lihastele. See ei aita kaasa ka kaalulangusele.
Tarbige piisavalt vedelikku. Sportides vajab organism rohkem vett.
allikas: www.kolesterool.net
