Ilmaruum kubiseb Maale sarnanevatest planeetidest. Ainuüksi NASA Kepleri kosmoseteleskoobiga on astronoomid leidnud pea kolm tuhat sellist planeeti. Kui suur on tõenäosus, et mõnel neist võiks leida mõistusega olendeid?
Berkeley California ülikooli astronoomid ja SETI instituudi uurijad valisid Kepleri kosmoseteleskoobi andmete põhjal välja 86 tähte, millest igaühe ümber tiirleb sobivas kauguses vähemalt viis planeeti. Seejärel otsis uurimismeeskond kõikide tähtede juurest võimsa maapealse raadioteleskoobiga raadiosignaale.
Astronoome huvitas lainepikkus 1-2 gigahertsi. Selles L-lainealaks kutsutud vahemikus töötab maine mobiilivõrk ja osa satelliitsidest.
Täpsemalt otsiti signaale, mis jääksid väga kitsasse kuni viiehertsisesse vahemikku ning oleksid suunatud otse Maale. Looduslikel põhjustel selliseid signaale ei teki ning need on alati kunstlikku päritolu.
Uurimuse ühe autori Andrew Siemioni kinnitusel ei õnnestunud selliseid raadiosignaale avastada. Kogutud andmete põhjal arvutasid teadlased välja, et vähem kui ühel protsendil eksoplaneetidest leidub nii arenenud tsivilisatsioone, mis suudaksid välja saata meieni jõudvaid raadiolaineid.
Kuna tähti ja planeete on universumis tohutult palju, siis on tõenäosus selliste ühiskondade leidumiseks piisavalt suur.
Põhjalikumalt hakatakse kaugete tähtede juurest saabuvaid raadiosignaale püüdma 2024. aastal, kui valmib ruutkilomeetri jadateleskoop, mille Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas asuvate raadioantennide pindala ongi kokku üks ruutkilomeeter.
Uurimus ilmus internetiarhiivis arXiv.
Autor: Piret Pappel
Allikas: www.novaator.ee
