Kumma valiksid sina? Kas elu, mis oleks tõhusam, sest meid ümbritseks nutikad seadmed, mis teeksid meie eest otsuseid? Või pigem laheda lohakuse, kohmakuse ja mõnusa ebaefektiivsuse? Kust läheb piir hea ja halva nutikuse vahel?
New Yorgi linnapea Michael Bloomberg hoolib oma bürgeritest. Ta on mures nende ülekaalu pärast. Pidades liigsete kilode põhjuseks magusa suhkrujoogi tarbimist, tuli meer välja plaaniga piirata linnas populaarsete koolade ja limonaadide müüki.
Linna tervisenõukogu poolt heaks kiidetud plaan nägi ette keelustada taoliste jookide müük suurtes pudelites, olgu siis restoranis, kiirsöögikohas, staadionil või mõnes muus avalikus kohas. Aimatavalt hakkasid kodanikud valjuhäälselt protesteerima ning viitama inimõiguste ja valikuvabaduse piiramisele.
Ülekaalust hoidumise mure pole esimene taoliste protestide käivitaja. Kui ameerika mootorratturitelt hakati nõudma kiivri kandmist, juhtus sama lugu. Arvake ära, mis juhtus seoses turvavööde nõudmisega? Appikarjed vabaduse peatsest lõpust ja vägivaldsest politseiriigist kostusid toona lausa üle Atlandi ookeani.
Kuid pakkuge, mis hakkab juhtuma kui koduse prügikasti kaane külge asetatakse videokaamera, mis registreerib kõik kaane alla pandavad kortsus pakendid, pooleldi söödud saiad või avamata konservid? Õigemini püüdke arvata, mis juhtub, kui see videopilt tehakse kättesaadavaks omaniku facebooki sõpradele koos minemavisatud kalorite ja looduse mitte-armastamist kajastavate mõõdikutega?
Ehk, kui sind ei sunni käitumist muutma riik, vaid seda teevad sõbrad? Kelle vastu siis protesteerida? Vahest püüad probleemist kõrvale hiilida ja vältida taolise prügikasti kasutamist? Arva ära, mida mõtlevad sõbrad taolise “läbipaistmatu” kodaniku, peaaegu, et sulleri kohta?!
Tehnoloogiline revolutsioon teeb võimalikuks iga kodaniku käitumise erakordselt detailse registreerimise. Google juhid on aastaid rääkinud “katkisest maailmast”. Selle sõnumi sisu pole seni enamusteni jõudnud, aga nad hakkavad peagi taipama kui koju pannakse uus nutikas prügikast, auto kindlustus hakkab sõltuma sõidutava jälgiva jälitusseadme olemasolust, sõidukiiruse määravad ülejäänud autode tempod, meditsiinilise abi hind kujuneb vastavalt päevas kõnnitud sammudele ning pargipink viskab su maha, kui oled jäänud liiga kauaks sellele jokutama?
Maailm on katki nagu lõhkine küna, millega saab küll vett kanda aga enamus voolab sellest välja. Asudes inimeste elu sensorite ja andmevoogude abil optimeerima, muutub maailm Google prillide läbi tervemaks, õigemini tõhusamaks.
Tõenäoliselt siiski mitte ainult Google jaoks, sest tõhusus on päeva norm. Ajajuhtimine, hübriidmootor ja kasvõi WC’s meilide lugemine on kõik vabatahtlikud ressursi kasutamise tõhususe kaudu elu parandamisele suunatud valikud.
Elu saab endisest paranda veel näiteks läbi tervise ja turvalisuse. Mistõttu New Yorgi linnapea Bloombergi soov on tulla ülekaalulistele omalt poolt appi. Nagu ka autodesse süütevõtme ahelasse mõeldud alkomeetrite, isikut tuvastavate biomeertiliste skännerite ja muude sensorite paigaldajad, kes kõik lubavad paremat elu.
Esialgu paistab taoline areng õilsana. Pikemal vaatlemisel hakkate ilmselt eristama nüansse. Ning ühel hetkel muutub pilt mustvalgeks. Nii juhtus sostiaalvõrgustikus demokraatia suhtes kriitilise neti-luuulude tähelepanekutega tuntuks saanud Evgeny Morozov’iga kes märgib Wall Stree Journal’is, et aeg on hakata eristama “head nutikust” “halvast nutikusest”.
Vastasel juhul võtame kasutusele või laseme kasutusele võtta igasuguseid sensoreid ning kontrollmehhanisme, mida me ise enam ei suuda kontrollida. Tema kriteeriumiks ongi valikuvabadus – hea nutikus on näiteks selline, kui sa võid söömata saia prügikasti visata isegi kui sõbrad seda pahaks panevad, sest sa saad valida. Aga kui sa ei saa tervisekindlustust või sinu auto ei kuuletu ja pargipink ei lase istuda, on tegemist halva nutikusega.
Olgu öeldud, et taoline pargipink on olemas. Seda pole teinud õnneks ükski riik ega mõni linavalitsus vaid tundliku sotsiaalse närviga disainerite paar JooYoun Paek ja David Jimison projektis, mille eesmärk oligi demonstreerida, mis tunne oleks elada liiga nutikas linnas.
Tehnoloogia ei tohiks vabastada inimest probleemide lahendamise võimalusest, see võiks lihtsalt natukene aidata. Kas nõustud, et inimlik elu peab olema lahedalt lohakas, grammike kohmakas ja mõnusalt ebaefektiivne?
Autor: Kristjan Port
Kuula Raadio 2 infotehnoloogiakommentaare Portaal SIIT
