Silmaümbruse nahk on võrreldes muu nahaga näol ja kehal tunduvalt õhem ja tundlikum. Seepärast ilmnevad just silmade ümber esimesena nii vananemisest kui ka väsimusest tingitud nähud.
Silmaümbrusnahast haihtub kergemini ka niiskus ja seda mitmel põhjusel. Esiteks puuduvad sealsest nahast peaaegu täielikult rasunäärmed ja rasvkude ning teiseks reageerib nahk silmade ümbruses otseselt ka elustiili iseärasustele.Viimaste hulka võib lugeda pikad peod, soolarikkad toidud, pikad tunnid arvutis, aga ka väsimuse, stressi, saastunud õhu ja liigse päikesekiirguse.Muidugi mängib siin rolli ka geneetiline ja anatoomiline erisus, kuid mida rohkem silmaümbruse õhukest nahka elustiili ja keskkonna saastatusega kurnata, seda nõrgemaks muutub tema võime tagasi tõmbuda.
Kortsud ja silmaümbrus
Silmad elavad kaasa emotsioonidele ning selle tunnistuseks on nii miimikakortsude tekkimine kui ka vanaemisega kaasnevad joonekesed. Miimikakortse on teinekord kutsutud ka naerukortsudeks, kuid nende tekkel on oma osa kõigil emotsioonidel. Silmaümbruse kortse kutsutakse ka “kanavarvasteks”. Viimased tekivad lateraalsete silmasõõrlihase ja väikese sarnalihase kontraktsiooni ehk lihaste vahelduva kokkutõmbe tõttu. Oma osa on ka loomulikel vananemisprotsessidel, fotovanenemisel, suitsetamisel ja teistel naha jaoks mittesõbralikel eluviisidel. Lihtsamalt öeldes kaob nahast elastsus ning nahk pole enam võimeline pingsalt tagasi tõmbuma. Vananemisprotsessiga kaasneb vere-, lümfiringe ja ainevahetuse aeglustumine, rakkude kärbumine ning kollageenkiudude jäigastumine, mida võib esimesena näha just silmaümbruse nahas.
Küsimusele, millal peab hakkama silmaümbruskreemi kasutama, on väga palju erinevaid vastuseid. Kõige sobivam tundub aga olevat järgmine katse: venita õrnalt nahka silmade ümbruses ja kui see ei tõmbu kohe tagasi, on aeg minna kreeme valima. Muidugi võib asuda kreeme kasutama juba siis, kui ilmnevad esimesed märgid miimiliste kortsude tekkimisest. Vanusele sobivaid kreeme võib kasutada ka vaheldumisi niisutavate ja kaitsvate kreemidega. Kreemi tuleb kanda ainult alalaule, sest ülalau nahk on väga õhuke ja õrn ning limaskestale liiga lähedale pandud toimeained võivad silma sattuda ja seda ärritada. Samuti tuleb vältida naha venitamist või traumeerimist – kreemi tuleb peale kanda õrnalt tupsutades, tehes pehmeid ringjaid massaažiliigutusi. Toodet tasub kanda ka kulmu alla, et ära hoida silmalaugude lõtvumist.
Tumedad varjud silmade all
Tumedate silmaaluste teke on otseselt seotud peenikeste kapillaaride paiknemisega nahapinna lähedal. Väga tihti tuleneb see pärilikkusest, kuid oma osa mängivad ka väsimus, haigused, stress, ülepinge, vitamiinide nappus, nikotiini põhjustatud muutused mikrovereringes ja ainevahetuses, värske õhu puudus jms. Siinkohal on oluline massaaž ja täpsemalt öeldes lümfimassaaž. Pea kõikide silmaümbruse probleemide korral, kuid eriti just tumedate varjude puhul, on oluline vere- ja lümfiringe kiirendamine ning naha toitmine ja niisutamine kreemidega, mis aitab tugevdada silmaümbrusnahka. Tähtis on nii õhtune kui ka hommikune naha puhastamine ja silmaümbruskreemi kasutamine. Samuti tuleb tumedate varjude puhul meeles pidada, et silmaümbruse nahk vajab niisutamist, sära ehk helenduse lisamist ja kollageeni tootmise stimuleerimist.
Tursed ja “kottis silmad”
Nõrgenenud pindmine vereringe silmaümbruse nahas ja ebaefektiivne jääkainete väljutamine öösel põhjustavad hommikuti laugude paistetust ja soodustavad silmade alla “kottide” tekkimist. Soodustavateks teguriteks on väsimus, liigne magamine, ülemäärane vedelike tarbimine õhtul ja alkohol. Samuti liiga tugevate ja rasvaste nahahooldustoodete kasutamine silmapiirkonnas. Sarnase tagajärje võib anda ka liiga suures koguses kosmeetika kasutamine. Terviseprobleemidest võib turseid põhjustada südame- või neeruhaigused. Kui alguses võib tursete tekkimine olla juhuslik, võib see ühel hetkel muutuda püsivaks nähtuseks. Elastsuse kadumist silmade ümbert soodustavad ka päikesekahjustused. UV-kiirguse kahjustuste akumuleerides nahk õheneb ja vajub gravitatsiooni tõttu rippu. Mõnikord ei pruugi aga probleemi juured peituda ebatervislikes eluviisides, vaid hoopiski anatoomilises eripäras. Sellisel juhul ei ole silmaaluste “kottide” põhjuseks mitte ainevahetus, vaid kohalik rasvkude, mis moodustab alalaule rasvapadja. Nahk silmade ümbert kaotab elastsust ka vananemise tõttu. Kulmude vajumine ja ülemiste silmalaugude lõtvumine on normaalse vananemisprotsessi esimesed märgid. Seetõttu muutub ilme väsinuks ning lõtvunud nahk võib hakata aastatega vaatevälja piirama.
Üks levinuim põhjus, miks inimene kannatab erinevate silmaprobleemide käes, on allergia. Organismi sattunud potentsiaalsed allergeenid kutsuvad esile immuunsete kaitsereaktsioonide tekke, millest võtab vahetult osa histamiin. Mõningate allergeenide korral eraldub histamiini liiga palju ning selle tulemusel hakkavad silmad sügelema ja neid hõõrudes tekib paistetus.
Silmahaigused, mida põhjustavad erinevad viirused ja bakterid, soodustavad samuti tursete tekkimist. Blefariit on krooniline lauserva põletik, mida põhjustab bakteriaalne infektsioon. See avaldub punetuse, kestenduse ja väikeste haavanditena. Haavandeid tekitavad sageli bakterid naha normaalsest mikrofloorast ning ripsmekarvade folliikulites on näha mäda. Blefariit võib esineda koos seborroilise dermatiidiga, mispuhul rasunäärmete funktsioon on häiritud. Sellele lisandub bakteriaalne infektsioon ning bakterite tõrjumisest tekibki põletik.Konjunktiviit on silmamuna eesmist osa ja silmalaugu seestpoolt katva sidekesta ehk konjuktiivi põletik, mis tekib peamiselt viirusliku või bakteriaalse infektsiooni ja allergia tagajärjel. Üldjuhul kaasneb selle seisundiga ühe või mõlema silma kipitamine, punetus ja tursed.
Odraiva puhul tekib lauserva rasu- ja higinäärmete põletik, mis väljendub punetava ja valuliku sõlmekesena ripsmete juures. Odraivaga kaasneb ka silma paistetus ehk tursed. Nagu ikka, tuleb ravida põhjust, ja selleks on vaja tihti kaasata ravimid. Kuid hetkelise leevenduse saamiseks tasub hoida külmkapis plekkpurki, mida saab näol veeretada ja nii soovimatuid turseid vähendada. Purgi asemel võib silmaümbruse puhul kasutada ka külma metalllusikat, mis ühtib paremini silma kujuga. Lisaks rõhutatakse, et paistes silmaümbrust tuleb kindlasti õrnalt loputada, et eemaldada kõik, mis võib turseid tekitada. Kindlasti ei tohi turses silmi hõõruda, sest viimane suurendab paistetust ning võib mõjutada isegi nägemist. Tursetele kalduva silmaümbrusnaha puhul tasub hooldustoodete valikul eelistada kergema koostisega kreeme, geele, emulsioone ja selliseid vananemisvastased kreeme, mis ühtlasi stimuleeriksid lümfiringet.
Allikas: Teazy.ee
