Avatud südamega kuulamine on armastuse väljendus

“Kuidas kuulan ma teisi? Nii nagu igaüks neist oleks mu õpetaja, kes ütleb mulle oma viimased väärtuslikud sõnad.” Hafiiz

Olin kahekümnendates aastates, kui üks mu sõbranna sai oma vanatädilt, kes oli juba üle üheksakümne, kingituseks märkimisväärse rahasumma. Tädi ulatas suure tšeki ja vaatas talle sügavalt silma. “Pea meeles, kullake,” ütlesta vaikselt ja kindlalt, “suurim kingitus, mida saad kellelegi teha, on kuulata teda täie tähelepanuga. Ära kunagi alahinda seda, kui oluline on teisi ära kuulata.”

Alguses ei pööranud ma siit ilmast lahkuma valmistuva vana naise sentimentaalsetele sõnadele kuigi palju tähelepanu. Aga mõne nädala möödudes olin ma imestunud, millise muutuse oli see esile kutsunud minu sõbras, kes püüdes austada oma tädi, muutus palju rahulikumaks ja keskendus nüüd iga kord inimesele, keda ta parajasti kuulas. Mulle tundus, et teised hindasid teda nüüd eriti ja tahtsid temaga koos olla ning ka ta ise oli muutunud palju rahulikumaks ja õnnelikumaks.