Usulisest kuuluvusest hoolimata püüavad kõik inimesed oma elu lõpupäevil teha heategusid lootuses, et see toob neile kätte lunastuse teispoolsuses. Kõik tahavad leida hingerahu endale või lähedastele pärast seda, kui nad ise on siit ilmast lahkunud. Loe, millised on need 12 õppetundi, mida võiksid teada ja ära õppida enne, kui on juba liiga hilja.
Hindudel on tugev uskumus, et Põhja-Indias Uttar Pradeshi osariigis asuv Varanasi püha linn ongi värav, mis viib lunastuseni – viimne puhkepaik, kus nende hinged saavad sõna otseses mõttes “rahus puhata”.
Levinud uskumuse kohaselt võivad hindud saavutada Moksh’i ehk lunastuse juhul, kui tõmbavad viimse hingetõmbe Varanasi püha linnas, mida tuntakse ka Kashi nime all. Teisisõnu tähendab see, et nad vabanevad surma ja taassünni tsüklist ega sünni enam uuesti, saavutades nõnda tõelise lunastuse.
Igal aastal suundub Varanasi püha linna tuhandeid inimesi ja paljud neist lähevad sinna just nimelt oma viimseid elupäevi mööda saatma. Juba 20. sajandi alguses ehitati sinna linna kolm külalistemaja, mis olid mõeldud hinge vaakuvatele inimestele. Kõik, kes tulevad Kashi linna Moksh’i otsima, tunnevad nimepidi kõiki kolme: Mumukshu Bhawan, Ganga Labh Bhawan ja Kashi Labh Mukti Bhawan.
Mukti Bhawan asutati 1908. aastal ning see külalistemaja on mõeldud vaid surmahaigetele, kelle surmani on eeldatavasti vähem kui 15 päeva. Kui aga surm selle aja jooksul kohale ei saabu, võib küll paluda paaripäevast pikendust, ent üldjuhul palutakse külastajal viisakalt lahkuda.
Mukti Bhawani külalistemaja pidaja Bhairav Nath Shukla on enda sõnul võimeline enamasti ennustama, kui lähedal on inimese surm. Ta on külalistemajas töötanud ligi 44 aastat, mistõttu see õõvastav väide pole sugugi naeruväärne, vaid üpris usutav. Igal aastal külastab tema “surmahotelli” keskmiselt 800 inimest kogu riigist, mistõttu ta on olnud tõenäoliselt tunnistajaks rohkematele surmadele kui keegi teine kogu Indias.
Tagasihoidlikus hoones on 12 tuba, kus võivad leida majutust ka surijaga kaasas reisivad sugulased. Shukla on veendunud, et võimalus teha oma viimne hingetõmme Varanasi püha linnas on suur au, mille üle tuleks rõõmustada, mitte kurvastada.
Viimase 44 aasta jooksul on Shukla kõigi surijate hingede pärast palvetanud. Mukti Bhawani külalistemaja pidajana on ta aastate jooksul pealt näinud vähemalt 12 000 inimese surma.
Need surmad on teda valgustanud mitmete elu õppetundide osas, millest mõnda ta meiega ka jagab:
Ära pea vimma
Shukla sõnul ei tohiks kinni hoida vaenutundest ega vimmast, eriti elu lõpupäevil. Ta on oma silmaga näinud, kuidas paljud inimesed lasevad vimmast lahti vahetult enne surma, olgugi et siis on juba hilja.
“Inimesed kannavad endaga kogu elu kaasas väga palju mõttetut koormat ja on valmis selle maha panema üksnes oma maise teekonna lõpus. Lahendus pole mitte konfliktide vältimine, vaid esimesel võimalusel konfliktide lahendamine,” sõnab ta.
Ühe näitena mainib ta sanskriti õpetlast nimega Shri Ram Sagar Mishr, kes tuli oma viimaseid elupäevi veetma just Bhawani külalistemajja. Mishr uskus kindlalt, et tema surm saabub täpselt kuusteist päeva pärast külalistemajja saabumist. Niisiis palus ta kaks päeva enne oma “ajastatud” surma oma võõrdunud vennal end külastada. Vennad olid küll vanasti olnud väga lähedased, aga 40 aasta eest läksid nad omavahel lepitamatult tülli. Nüüd kahetses Mishr juhtunut ning soovis enne surma nendevahelise konflikti lahendada.
Tema vend saabuski 16. päeval Bhawani, kui oli saanud kirja, milles teda teavitati tema venna soovist vaenukirves maha matta. Kui Mishr temalt seejärel andeks palus ja soovitas vennal maha kiskuda tüli tõttu nende vahele kerkinud müür, tabas mõlemat venda suur tundepuhang. Mishr oli oma kõnega poole peale jõudnud, kui tema näole laskus rahu ja mees tegi viimase hingetõmbe.
Lihtsus on elu suurim tõde
Shukla sõnul jõuavad paljud inimesed selle omaduse tähtsuse taipamiseni alles elu lõpupäevil. Nad loobuvad kõigist oma kunagistest tungidest ja toiduhimudest ning kahetsevad seda, et ei olnud elanud lihtsamat elu. Lisaks ütleb Shukla, et enamik inimesi tunnevad elu jooksul suurt vajadust asju koguda. Me raiskame nii palju aega kasutu kraami jahtimisele ja omandamisele, et mõistame alles elu lõpu saabudes, et see polnud tegelikult vaeva väärt!
Otsi teistes inimestes head
Inimesed lasevad end eelarvamustel niivõrd pimestada, et näevad teistes sageli ainult negatiivseid külgi. Nad pigistavad silma kinni teiste heade isikuomaduste suhtes ning elavad kogu elu negatiivsuse mullis. Shukla usub, et kui inimene saab negatiivsusest lahti lasta, elab ta tõenäoliselt ka rikkalikumat elu ning võib isegi nautida sama inimese seltsi, keda ta ennist põlgas.
Abi küsimises pole midagi halba
Shukla sõnul otsustavad mõned inimesed kapselduda oma teadmistesse ega vaevu ise teistelt abi küsima. Kuigi teadmiste omandamine ja teistele abi pakkumine on kiiduväärt, peaksime olema piisavalt julged ka selleks, et vajadusel ise abi paluda.
Shukla meenutab üht mälestust 80ndatest, mil sugulased tõid ühel vihmasel päeval külalistemajja eakas naise. Inimestel, kes naise kohale tõid, näis olevat kiire ning nad lahkusid ilma vajalikke ankeete täitmata. Mõne aja pärast saabus külalistemajja ka politsei, kes otsis samuti naise sugulasi. Politsei teavitas Shuklat, et sugulased kuulusid tegelikult radikaalsete maoistide liikumisse ning olid politsei eest jooksus. Shukla väitis, et ei teadnud asjast midagi, aga kui sugulased järgmisel päeval tagasi tulid, hurjutas Shukla nende juhti. Ta ütles mehele, et viimane oleks pidanud ise oma vanaema elule lõpu tegema, mitte sundima teda politseile valetama. Mees tunnistas, et ei suutnud elu jooksul aidata oma vanaemal lunastust leida, mistõttu ta tõigi vanaema Bhawani külalistemajja, et nõnda viimase usule vastu tulla.
Lihtsuses peitub ilu
Inimesed ümbritsevad end sageli liigse luksusega ning omistavad ülemäära suurt tähtsust asjadele, mida nad oluliseks peavad. Nad ei lase endal nautida elu väikseid rõõme, samas kui teised leiavad tohutut rahuldust just väikestest asjadest, näiteks mõne muusikariista helide kuulamisest.
Mukti Bhawanis mängitakse kolm korda päevas bhajan’e ja pühenduslaule ning paljud inimesed naudivad pillimängu kõla, aga on ka teisi, kes kuuldut kritiseerivad.
Eitamine võib takistada vabanemist
Shukla usub, et olukorraga leppimine võib kaasa tuua suurema vabanemise. Inimestel on kombeks eemale tõmbuda paljustki, mis elul neile pakkuda on, muutudes selle tagajärjena kibestunuks ja kutsudes ligi negatiivset. Enda olukorra eitamine on kahjulik, sest sellises meeleseisundis ei ole kunagi võimalik olukorrale lahendust leida.
Oleme küll väliselt erinevad, aga sisimas ühesugused
“Kui kohtled kõiki ühtemoodi, siis hakkad ka muretumalt hingama ja põed vähem sellepärast, kes võib end solvatuna tunda ja kes mitte,” ütleb Shukla.See mantra on olnud talle suureks abiks oma üsnagi ainulaadse tööga toime tulekul. Mees teab, et ei suudaks pakkuda Mukti Bhawani külalistemajas sama head teenust siis, kui kohtleks kõiki külalisi erinevalt. Me kõik oleme ühesugused, ükskõik milline on meie nahavärv, hõimuline kuuluvus, religioon või majanduslik seisund. Tema usub, et inimeste lahterdamine toob kaasa üksnes probleeme ja nõnda pole võimalik kedagi aidata.
Ära lase elul endast mööduda
Shukla usub, et kõigil on elus oma eesmärk, aga paljud inimesed küll teavad, mida neilt nõutakse, aga ei vaevu selle nimel midagi tegema. Nad lasevad hoopis elul endast mööduda. Shukla ütleb, et kui inimene on teadlik oma elu kutsumusest, ei tohiks ta lihtsalt käed rüpes istuda ja oodata, et midagi juhtuks, vaid peaks ise tegutsema – astuma vajalikke samme, et end maksma panna.
Kinnista häid harjumusi
Me kõik teame, et harjumused moodustuvad aja jooksul. Miski ei kinnistu üleöö – me peame selleks pidevalt vaeva nägema. Shukla sõnul on head harjumused ühtlasi heade väärtuste aluseks. Alles siis võib väita, et mingi väärtus või omadus on muutunud osaks inimesest, kui ta püüab pidevalt suhtuda teistesse positiivselt ka rasketes olukordades.
Õppimine on valik
Tänapäeval on kõigile saadaval küll tohutult kõikvõimalikke teadmisi, aga selles suures teadmistemeres on väga lihtne ära uppuda. Inimene satub sageli segadusse ega tea, mida õppida ja millal. Laialdase õppimiskogemuse omandamise saladuseks on valida sellised teemad, mis enim meelt stimuleerivad, ning neisse süveneda.
“Siinkohal on esmatähtis hoolikalt valida see, millest usud endale olevat suurimat kasu,” ütleb Shukla. Ta lisab ka, et inimestel on elu lõpupoole kombeks meenutada kõike, mida nad on aastatega õppinud, ning see toob neile rõõmu.
Lahti tuleb öelda mõttest, mitte inimesest
Suhted lähedastega lõppevad tavaliselt mitte seetõttu, et oleme lõpetanud nendega lävimise, vaid seepärast, et oleme irdunud nende mõtlemisest. Sageli kaugeneme inimestest, kellega kunagi olime väga lähedased, sest nende ideoloogia ei ühti meie omaga. Me liigume sihilikult neist eemale, et edasist konflikti vältida. Shukla sõnul on ülioluline meeles pidada, et suhte lõppemine tähendab eraldumist teise inimese mõtetest, mitte inimesest endast. Selle tõe mõistmine aitab lahti lasta kibestumisest ja vimmast. Tunned end automaatselt kergemana.
Anna osa sissetulekust heategevusele
Shukla sõnul tuleks vähemalt kümme protsenti oma sissetulekust loovutada teiste hüvanguks. Paljud inimesed koguvad aastate jooksul suure rikkuse ja tunnevad vajadust seda teistega jagada alles oma elutee lõpus. Nad tunnevad ligimeste suhtes empaatiat alles siis, kui on ise juba hinge vaakumas. Kuid inimesed, kes on kogu elu vabatahtlikult teistega jaganud mitte üksnes oma maist vara, vaid ka vaimset tuge ja kaastunnet, lahkuvad siit ilmast rahuga südames. Lase lahti materiaalsest varast, õpi teistega jagama ning sinagi leiad samasuguse rahu.
Allikas: www.bigperspectives.com
Tõlkis: Joonas Orav
