Uus uuring: vaktsineeritud lastel esineb 2–5 korda rohkem haigusi ja tervisehäireid kui vaktsineerimata lastel

2011. aastal tehti avalikuks Saksamaal läbi viidud uuring, millesse oli kaasatud umbes 8000 vaktsineerimata last, kelle vanus ulatus vastsündinutest 19-aastasteni. Tulemused näitasid, et vaktsineeritud lastel esineb vähemalt 2–5 korda rohkem haigusi ja tervisehäireid kui vaktsineerimata lastel.

Ärahoitavad vaktsineerimisega seotud haigused

Uuringu tulemused on esitatud all tulpdiagrammis. Täielikud uuringu andmed ja tulemused on saadaval siin. Andmeid on tabelis võrreldud Saksa rahvusliku KIGGS-i terviseuuringuga, mis viidi läbi kogu riigi elanikkonna laste hulgas. Enamik koostatud küsitlusele vastanuid olid pärit Ameerika Ühendriikidest.


Need andmed koguti vaktsineerimata lastega lapsevanematelt veebilehe vaccineinjury.info koostatud internetiküsitluse kaudu. Andmete kogumisega tegeles Andreas Bachmair, Saksamaal tegutsev klassikaline homeopaat. Seda iseseisvat uuringut on korraldajad pidanud ise rahastama, sest uuringut ei sponsoreeri ükski suur “usaldusväärne” mittetulundusorganisatsioon ega ametlik valitsuse terviseamet, millel tekiks mõistagi poliitiline ja rahaline huvide konflikt. Selle tõttu peab Bachmair toetuma sissetulekute saamiseks Google’i reklaamidele ja annetustele. Iga viimane kui üks neist 8000 näitest esindab tegelike meditsiiniliste tõenditega juhtumit. Bachmani sõnul oli kolmel sarnasel uuringul samasugune tulemus ja need uuringud on välja toodud allpool.

Ameerika Ühendriikides ei ole kunagi läbi viidud ühtegi uuringut vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste terviseolukorra võrdlusest rahvusliku haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse (CDC) ega ühegi teise agentuuri poolt viimase 50 aasta jooksul, mil vaktsineerimiste tihedus on üha kasvanud (tänapäeval antakse lastele üle 50 annuse 14 eri vaktsiini juba enne lasteaeda minekut, millest 26 annust antakse lapsele esimesel eluaastal). Enamik  CDC kogutud andmeid hoitakse vaktsiinitüsistuste registreerimise keskuse (VAERS-i) andmebaasis.

Üldiselt arvatakse, et VAERS-is leidub ainult 3–5 protsenti kõikide toimunud juhtumite kirjeldustest. Selle põhjuseks on, et arstid teavitavad keskust ainult mõnedest kohestest reaktsioonidest vaktsiinide kasutamisele; paljude reaktsioonide korral ei tunnistatagi, et süüdi on vaktsiini kõrvalmõju.

Kõige tähtsam tegur on aga see, et VAERS-i numbrid põhinevad ainult kohestel reaktsioonidel, mis leiavad aset paari tunni kuni paari nädala jooksul pärast vaktsiini manustamist. Pikaajalisi vaktsiini põhjustatud haiguseid ja tervisehäireid lapsevanemad ega arstid ära ei tunne, sest kui need hädad ilmnevad näiteks paar kuud või tervelt viis aastat hiljem, ei osata neid arvukate vaktsineerimistega seostada. Teisisõnu on selle uuringu järgi paljudel lastel ja täiskasvanutel haigusi ja tervisehäireid, mis on vaktsiinide põhjustatud, kuid patsiendid ise ei oska seda aimatagi.

Vaktsineerimata laste tervisliku seisundi võrdlus riigi elanikkonna tervisestatistikaga on võrdväärne vaktsineerimata ja vaktsineeritud laste võrdlemisega, sest Ameerika Ühendriigi rahvastiku lastest ligi 100 protsenti on vaktsineeritud. 8000 vaktsineerimata lapsest ainult neljal esines raskekujuline autism (0,05 protsendil) ning kõik need juhtumid olid ilmselt tingitud eelnevast elavhõbedamürgitusest.

Teisest küljest olen ma märganud, et tulemuste järgi on üle kolme aasta vanuste vaktsineerimata laste seas autismi esinemissagedus umbes 1 protsent, mis on enam-vähem sama vaktsineeritud laste puhul. Küsisin Bachmairilt, miks ei ole protsent vaktsineerimata laste puhul andmete järgi märgatavalt väiksem. Tema ütles mulle, et oli kutsunud uuringus osalema paljud autistide ühingud ning internetis tegutsevate kogukondade liikmed, mis kõik mõjutas uuringu tulemusi.

Kui tegelik protsent oleks näiteks 0,5, arvutasin ma välja, et kui ainult 40 lisavastanut tegelikust keskmisest näitajast rohkem oleksid vastanud autismi küsimusele jaatavalt, muutnuks see tulemuste väärtust kaks korda. Kui tegelik protsent oleks 0,25, siis muutuks tulemuste väärtus neli korda, kui ainult 60 lisavastanut 8000-st vastanuks autismi küsimusele jaatavalt. Seega piisaks ainult paarist lisavastanust, et nende küsitluste tulemusi märkimisväärselt muuta.

Ainuke teine eelarvamus selles uuringus võib esineda faktina, et vaktsineerimata laste vanemad on ilmselgelt mures vaktsiinide põhjustatud terviseohtude pärast ning teevad tõenäoliselt ka teisi tervislikke otsuseid, nagu näiteks lastele tervislikuma toidulaua koostamine ning looduslike ravimite kasutamine ja võimalusel ravimifirmade toodangust hoidumine.

Tänapäeval kannatavad pooled Ameerika Ühendriikide lastest krooniliste haiguste ja tervisehäirete all ning 21% lastest on arengupeetusega. Riiklik tervishoiusüsteem aga kasutab alati oma püha mantrat “vaktsineerimisega ärahoitavatest haigustest”, viidates sellega oma parimale riikliku tervishoiu saavutusele ehk laiaulatuslikule rahvastiku vaktsineerimisele. Mina aga arvan, et peaksime pigem kasutama mõistet “ärahoitavad vaktsineerimisega seotud haigused”.

Küsitlus on endiselt käimas ja võid selles osaleda siin, kui sul on vaktsineerimata lapsi.
_________________

Teised uurimused, millele viitas Andreas Bachmair:

Salzburgeri uurimus

Tulemused: 1004 vaktsineerimata lapse hulgas esines:
Astma: 0% (tavaelanikkonna hulgas 8–12%)
Atoopiline dermatiit: 1,2% (tavaelanikkonna hulgas 10–20%)
Allergiad: 3% (tavaelanikkonna hulgas 25%)
Keskendushäirete ja hüperaktiivsuse sündroom (ADHD): 0,79% (5–10%) lastest
Pikaajaline uuring Guinea-Bissaus (Kristensen I, Aaby P, Jensen H. Routine vaccinations and child survival: follow up study in Guinea-Bissau, West Africa, BMJ 2000; 321: 1435–41)
Viie aasta jooksul vahemikus 1990–1996 jälgiti 15 000 last.
Tulemus: difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu vaktsineeritud laste suremus oli kaks korda suurem kui vaktsineerimata lastel (vastavalt 10,5% ja 4,7%).

Uus-Meremaa uuring (1992) (http://www.ias.org.nz)

Selle uuringu käigus jälgiti 254 last, kellest 133 oli vaktsineeritud ja 121 vaktsineerimata.
Tulemus:
Sümptom: vaktsineeritud / vaktsineerimata
Astma: 20 (15%) / 4 (3%)
Ekseem või allergiline lööve: 43 (32%) / 16 (13%)
Krooniline kõrvapõletik: 26 (20%) / 8 (7%)
Krooniline kurgumandlipõletik: 11 (8%) / 3 (2%)
Hingamishäired ja imikute äkksurma sündroom (SIDS): 9 (7%) / 2 (2%)
Hüperaktiivsus: 10 (8%) / 1 (1%)

Laadi siit lugemiseks alla IAS1992 uuring.

Tõlkis: Joonas Orav

Allikas: http://healthfreedoms.org/2011/06/07/half-us-kids-with-chronic-disease-21-developmentally-disabled/

 

Seotud