Viimastel kuudel on teatanud mitmed tehisintellekti arendamisega tegelevad ettevõtted, et kavatsevad hakata oma keelemudelite jooksutamiseks kasutatavaid kiipe disainima. Samas pole sugugi selge, et nad suudavad ootamatult nende rüppe langenud võimu täielikult ära kasutada, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Töö tulemuslikkusel on lagi, millest kõrgemale pole võimalik liikuda mitmel põhjusel. Nendeks pole sageli töö tegija, vaid mitmed pudelikaelad ja kitsaskohad sisendis või tulemuste edasisel kasutamisel. Näiteks pagaril ei tasu küpsetada rohkem saiu, kui ära süüakse. Samas ei maksaks tal kulutada kogu jahu ära ühe päevaga, kui seda tarnitakse vaid kaks korda nädalas.
Samas vaimus jätkates pole saamatus organisatsioonis ka geeniusest kasu, alustav ettevõte ei suuda suurt laenu või rahasüsti kasulikult rakendada, maailmas toodetakse nii palju toitu, et ülesöömine on muutunud alatoitumisest suuremaks sotsiaalseks väljakutseks jne. Lihtsustatud näited markeerivad süsteemi käitumist, milles elementide kasulikkus sõltub ülejäänute tulemuslikkusest ja välise maailma vajadusest.
Paljude valdkondade vajaduste rahuldamatuse keskel jääb mainitud lagi tihti märkamata. Kunagi jõuavad aga nendegi rahuldamised küllastuseni. Kapitalistlikus majandusmudelis sõltub arengutempo vajaduse rahuldamisega teenitavast rahast.
Praegu on selleks kindlasti tehisintellekti jõutamiseks sobivate protsessorite arendamine ja tootmine. Kasvanud nõudluse tõttu on saadaval vähem TI-kiipe ja see kergitab hindu.
Valdkonna riist- ja tarkvara tarnetes domineerib Nvidia. Firma äristrateegia rajaneb nn fabless ehk vabrikuta tootmisele. Analoogselt töötavad näiteks arhitektuuribürood, mis ei ehita maju, vaid koostavad ehitamiseks juhised. Omamata mikrokiipide valmistamiseks tehtavaid kapitalikulusid, panustab Nvidia kogu ressursi erinevate mikroprotsessorite uurimis- ja arendamistöösse. Neist märgatav osa on suunatud tehisintellektiga seotud väljakutsetele.
Olemasolevate teadmiste, töö korralduse ja tulemuslikkuse juures võib Nvidia paista ületamatuna. Sellise firmaga konkureerimine on ohtlik. Võistluse käigus potentsiaalselt kaotatavad panused on väga suured. Sellele viitab Nvidia juhtiv positsioon ülejäänud mikrokiipe loovate ettevõtete keskel. Öeldu valguses tundub üllatavana Microsofti plaan asuda Nvidiaga konkureerima.
Microsoft kavatseb lähiajal turule tuua oma esimese tehisintellekti kiibi, et vähendada sõltuvust Nvidia raudvarast. Eriti firma lipulaevaks olevast ja triljoni parameetriga keelemudelite lahendamiseks sobivast transformeri-tehnoloogiat sisaldavast graafikaprotsessorist H100.
Viimasega lubatakse kiirendada suurte keelemudelite tööd senisega võrreldes 30 korda. Kas sellele rajaneb bürootarkvara, pilveteenuse ja Xbox mängukonsooli ümber loodud ärides eduka ettevõtte usk teha midagi samaväärset? Küsimus toob välja kuulduse, et ka OpenAI tegeleb ChatGPT jaoks oma eriotstarbelise kiibi arendamisega.
Lõppkasutajatele on konkurents kasulik. Panustajaid on rohkem, tulemus peaks paranema ja seega hinnad langema. Ainult et selles pildis on midagi viltu. Nvidia on sektoris teistest peajagu üle ja nüüd leiavad rohkem kasutaja rollis olijad, et nemad oskavad seda tööd vähemalt sama hästi. Mis võib olla taolise uljuse põhjus? Vastus sisaldab vihjeid paljudele seni suhtelises edus ja stabiilsuses toimetanud ettevõtetele.
Sobiva vihje pakkus mõne päeva eest Elon Musk, kes lubas nädalavahetusel teha valitud seltskonnale kättesaadavaks tema juhtumisel loodava xAI uue tehisintellekti mudeli, et asuda konkureerima OpenAI, Google ja Meta AI-dega. Väidetavalt pidavat xAI keskenduma humanitaarsemate tekstide kirjutamise asemel arvutisüsteemide arendamiseks vajalikule intellektuaalsele tööle.
Nvidia väärtuspakkumise keskmes on just selline intellektuaalne töö. Kindla peale kasutab firma tehisintellekti abi. Sama on võimelised tegema ka Microsoft ja OpenAI. Tehisintellekti kaasamine tehniliste probleemide lahendamisesse lisab ettevõttesse lühikese ajaga tuhandeid virtuaalsete spetsialistide ekvivalente. Üsna lihtne on ette kujutada, mis juhtub ettevõtte konkurentsivõimega, kui üleöö asuvad äris keskse probleemi kallal tööle mitu tuhat erakordse õppimisvõimega spetsialisti, kes töötavad inimestest kiiremini, väsimatult ja ööpäeva ringselt?
Tehisintellektist protsesse lahendavate agentide rakendamine on majanduslikult kõige tõhusam just keerukate tehniliste väljakutsetega silmitsi seisvatele ettevõtetele.
Tuhandete spetsialistide ekvivalentide lisamine ettevõtte probleemide lahendamise arsenali tekitab kordajate efekti ja firmat tabab erakordne kvaliteedihüpe. See sarnaneb plahvatusele mille haldamisega võidakse jääda hätta ja ilmsiks tuleb tulemuslikkuse lagi. Samal ajal lisandub konkurentide sekka metsikut hobust paremini taltsutada osanud võimsaid, uusi tegijaid.
Oodata on harjumatult kiiret arenguhüpet koos sellega kaasneva turušokiga. See tabab tõenäolisemalt kiipide valmistamisega võrreldes veelgi rohkem muid, suures mahus raha ringluses hoidvaid ettevõtlussektoreid. Kõige ees jookseb tehisintellekti enda arendus, mis seejärel tõmbab kaasa ja lisab uusi ning jätab maha aeglasemaid ettevõtteid.
Lõpuks avastatakse ilmselt, et kui inimestena pingutades pürgisime näiliselt saavutamatu poole, terendab paljudel juhtudel tulemuslikkuses lagi. Me ei tea ju veel, mida täpselt tahta.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates „Portaal“.
