Biokeemikud suudavad juba mõnda aega luua kunstlikke nukleiinhappeid, mis sarnanevad eluolendite pärilikke omadusi säilitavale DNAle. Seega on tehtud suur samm tehiselu loomise suunas.
Siiani polnud selge, kas sarnased molekulid suudavad osaleda info edasi kandumiseks vajalikes lahtipakkimis- ja kopeerimisreaktsioonides ning on võimelised evolutsioneeruma.
Suurbritannia meditsiiniuuringute nõukogu molekulaarbioloogia laboris töötav teadlane Philipp Holliger sünteesis kuus kunstlikku DNA-sarnast molekuli – XNAd ehk ksenonukleiinhapet. Need erinesid DNAst vaid koostises oleva suhkru poolest, lämmastikalused ning fosforhappejäägid jäid samaks.
Holligeri sõnul on sünteetilises bioloogias üritatud muuta DNA erinevaid osi, kuid tema soovis luua molekulid, mis suudaksid suhelda ka tavapärase DNAga.
Sünteetiliste geenide loomiseks on oluline luua mitte lihtsalt kunstlik pärilikkusaine, vaid selline molekul, mis lubaks lisaks info kandmisele seda ka muuta ja edasi pärandada.
Selleks on vaja erilisi keemilisi abilisi – ensüüme, mida nimetatakse polümeraasideks. Need toodavad nukleiinhapetes sisalduva info põhjal uusi pärilikkusaine molekule.
Holligeri uurimisrühmal õnnestus sünteesida ensüümid, mis muutsid DNA erinevateks XNAdeks ja need seejärel uuteks DNA-ahelateks ligi 95-protsendilise täpsusega.
Katseklaasis evolutsiooni soodustamiseks panid teadlased XNA seostuma kindlat tüüpi valkudega. Need molekulid, mis sellega hakkama ei saanud, langesid reaktsioonikeskkonnast välja. Kui ühinemine õnnestus, oli ka kopeerimine edukas.
Seega pole DNA ega tema keemiline sugulane RNA ainsad võimalikud päriliku info edasikandjad. Kunstliku elu loomisest on asi siiski kaugel, sest Inglismaal loodud XNA vajab paljunemiseks DNA abil toodetavaid polümeraase.
Holliger loodab avastust kasutada uute ravimite tootmiseks, kuid see peaks innustama ka maavälise elu otsijaid – tundmatud eluvormid võivad info pärandamiseks kasutada DNAst erinevaid molekule.
Autor: Piret Pappel
Allikas: www.novaator.ee
