Kevadine nigulapäev on tuntud eelkõige setude ja idavõrumaalaste juures. Loe, millised kombed ja uskumused selle rahvakalendri püha kohta olid.
Nigulapäeva traditsioon
Tähistatakse püha Nikolause (Nigula, Migula) auks. Praeguseks on see sisuliselt unustusse vajunud püha, millele nime andnud pühaku olulisuse märgiks on enam kui 300 Eesti kohanime. Pikemat aega säilis ristikäikude tava, samuti küünalde ja toitude kirikusse õnnistada viimine vilja kaitseks. Mitmes külas (nt Tailova, Soptja) oli sel päeval kirmas. Alustati ubade ja herneste külvamist. Keelatud oli hobustega töötamine.
Legendid
Migul ja püha Jüri jõudsid rännakul lesknaiseni, kelle hobune oli kündes mutta kinni jäänud. Et pühameestel olid valged rõivad seljas, polnud Jüri nõus appi minema. Migul läks ja aitas kehvast toidust nõrga hobuse välja ja sai tasuks kaks püha aastas (Ello Kirsi poolt kirja pandud legend).
Püha Nikolaus
Piiskop Nikolausega on seotud mitmeid tähtpäevi, millest tänastele inimestele on tuntum jõulupüha jõuluvanaga, kelle prototüübiks on Nikolaus. 9. mai on Püha Nikolause 1087. aastal aset leidnud ümbermatmise mälestuspäev.
Allikas: Taimetarkus: milliseid ravimtaimi korjata mais ja juunis?
Alkeemia lugemisnurk. Eestlased ja pühad: mis on meile püha ja kust on pärit meie pühadetraditsioonid?
15 Eestimaa pühapaika, mida võiksid suvel külastada
