Endale parima lubamine on nagu rulluisusõit – kui ükskord selle selgeks saad, naudid terve elu seda sõitu. Tänapäeva ühiskonnas on inimestel raske lubada endale parimat, me leiame pidevalt vabandusi, miks seda mitte teha- ajapuudus, rahapuudus või laiskus. Kes me siis oleme? Me oleme erakordsed ja ainulaadsed, miks me siis endale parimat ei luba?
Meie keha on meie tempel. Iga hingetõmme ning südametukse meie kehas on ainulaadne ja omane vaid meile, need on kordumatud hetked meie kehas. See, kuidas me oma templi eest hoolitseme on meie ja ei kellegi teise teha. Kas me lubame talle piisavalt hoolitsust, liikuvust, toitu, jõudu ja armastust. Kas me suhtume oma kehasse armastusega? Kuidas me selle templi eest hoolt kanname?
Ikka ja alati valime poes odavamad tooted oma keha jaoks ning jätame ostmata meile tõeliselt vajalikud asjad. Odavates ja allahinnatud asjades pole midagi halba, poleks loogiline maksta millegi eest rohkem, kui see tegelikult väärt on. Aga palun küsi endalt kallis, kui tihti sa valid kehvema asja enesele lihtsalt sellepärast, et see on odavam? Liiga tihti? Aeg on muutusteks! Sa oled väärt parimat!
Mõtteviisi juurde, mis juhatab sind elama usus, et sa väärid parimat, pole kerge jõuda. Selleks, et iseennast tõeliselt armastama ning väärtustama hakata võib kuluda palju aastaid, vaeva ning suures koguses valusaid läbielamisi. Sa võid tunda inimeste halba käitumist sinu suhtes või elada läbi valusaid hetki, kuid see kõik paneb sind ühel hetkel endale parimat lubama, usu mind!
Kust tuleneb uskumus, et me ei vääri parimat ja peaksime leppima vähesemaga? See on pärit juba antiiksest Kreekas, mil kujutati last, kui kokkusurutud täiskasvanut. Täpselt sama mustri järgi elati tollel ajal ka lääne kultuurides. Seega on meie kokkusurutus ning vähesega leppimine pärit väga ammusest ajast läbi meie vanavanemate. See, kuidas aastasadu tagasi elati, näitab hästi, et inimene võibki elada väga vähesega ning sellega leppida, aga kas ta seejuures ka õnnelik on? Kunagi kindlasti oli, aga enam ei ole. Nüüd me tahame uhkemat autot, paremat telefoni, kaunimat kodu ning paremaid lapsi isegi. Kas me ka saame selle kõik? Kas me tõesti usume, et see on parim, mis meid õnnelikuks teeb?
Olen palju inimestelt juhtunud küsima, et miks sa siis ei vali paremat, kui see tegelikult võimalik on? Miks sa ikka veel elad koos elukaaslasega, kes ei tee sind õnnelikuks ning siis iga päev hävitad end sellest rääkimisega kõigile sõbrannadele? Valikuid ja muutusi elus pole kerge teha, kuid me elame ju vaid korra ning teadagi väheneb see elu iga elatud sekundiga. Miks me ei raatsi kulutada oma tervise peale või enda keha eest hoolitsemisele? Et pole piisavalt raha? Märgakem, kui ebaolulisele me kulutame oma raha selle asemel, et investeerida oma kehasse või hinge. Miks me siis ikka veel lepime keskpärasusega?
Armas lugeja, ära muretse, kui sa hetkel lepid keskpärasusega. Kui sa jõuad otsuseni, et see keskpärane sind enam ei teeni, oled sa teel paremuse poole. Iga parem sünnib eelmisest keskpärasusest. Nii kogeme me kõik keskmiselt head enne, kui jõuame selleni, mis meile kõige parem on.
Ma palun sind, et teeksid homme ühe testi. Ärkaksid üles ning lubaksid endale vaid parimat, kõike, mida su hing ihkab, aga siiani sa pole oma hingele lubanud. Olgu see rohkem või vähem raha nõudev, palun tee seda! Ja õhtu lõpuks leia vaikne koht ning vaikus ka enda ümber. Küsi endalt, kas tunned end väärtuslikumana? Kas su keha, sinu tempel on rahulikum ja õnnelikum? Kas sinu südames heliseb teistsugune hääl? See on nii oluline, et märkaksid seda vahet!
Tunneta, kas sinu selgroog on sirgem? Kas sulle on selgem see, mida oma elult soovid ja mis on sinu jaoks parim?
Kui me kõik – sina, mina ja meie valiksime vaid selle, mis meile parim on, siis me oleksime peeglid maailmale ning peegeldaksime vaid parimat ka endast väljapoole, tänu millele saaks maailm paremaks paigaks. Elu on peegel, ära unusta seda iial. Seda, mida peegeldad elule, peegeldab elu sinule!
Autor: Tuuli Mäemat
