Lahkuminek on üks suur ja laialivalguv teema nagu suhe isegi, vahel räägitakse sellest rohkemgi kui suhtest endast. Mõni suhe ongi üks lõputu lahkuminek, kirjutab Tiina Tiitus oma raamatus “Armastuse varjatud saladused”.
Paljudes kultuurides on lahutus olnud ja on ka tänapäeval tabu. Abiellumisel antakse lubadusi, tõotusi ja truudusevandeid ning tehakse abieluvaralepinguid. Sa pead jääma oma lepingupartneriga kokku elu lõpuni, nii on kombeks, see on ideaal. Vahel see tõesti õnnestub, aga kuidas suudavad noored teha sellise elulise otsuse aastakümneid ette? Kuidas saab sellised asju lubada, see on naeruväärne. Armunud astuvad abiellu alati teadmises, et nad on igavesti koos, kellelgi pole plaani lahutada.
Miks ei tohtinud lahutada? Oli oluline, et noored ei usaldaks iseennast, vaid lepingut, kohustust. Nad ei tohtinud teineteisega armastust jagada enne ühiskonnalt loa saamist. Vahel see anti, aga vahel ei antud. Ajad on olnud palju karmimad kui praegu. Nüüd abiellu kas või puu või iseendaga.
Ühiskondlikult tunnustatud institutsiooniline abielu on läbi aja vajanud vanema põlvkonna heakskiitu ning seda ei ole tohtinud omavoliliselt muuta ega murda. Abielu on olnud võimu ja vara, mitte armastuse instrument.
Kas tänapäeval peaks abielluma? Kui ei abielluks, poleks hiljem vaja lahutada ja palju jama jääks ära. Kahjuks ei jää. Olen tähele pannud, et need, kes ei abiellu, loodavad, et kuskil on võibolla keegi veel parem.
Tänapäeval võiks abiellumisse suhtuda kui ametlikku teadaandesse. Annate oma perele, sõpradele ja tuttavatele teada, et olete teineteist leidnud ning pühendute julgelt ja avalikult teineteisele. Üks tore armastuse pühitsemise pidu. Paljudel juhtudel teeb abiellumata jätmine karuteene just naistele, kes enamasti jäävad ilma koos teenitud varast, kuna nad ei olnud ametlikult abielus. Kui siia juurde panna naiste väiksem palk ja see, et enamasti jäävad lapsed ema kasvatada, siis on just naine see, kes peaks ennast natuke kaitsma. Siiani on abielutunnistus ikkagi ka juriidiline võrdsustõend juhuks, kui kõik ei lähe nii, nagu plaanitud.
Lahkuminek ei ole sellepärast kergem, et ei ole sõlmitud ametlikku abielu ja ei ole antud elu lõpuni koosolemise lubadusi. Hinges olite koos kui mees ja naine ja energeetiliselt on teie liit loodud. Lahkuminek võib olla emotsionaalselt raske ja tunduda kui surmahirmuga silmitsi seismine. See abstraktne hirm, et mind ei armastata ja ma ei kontrolli oma elu, lahvatab taas. Kui isegi tema mind ei taha, kes siis üldse … hoian tast igaks juhuks kinni. Kui oled ise see, kes maha jätab, siis oled üks paha-paha inimene. Kuna ühiskondlik surve sunnib igal juhul koos olema, lisanduvad süütunne ja hirm olla läbikukkuja. See hirm on õigustatud, sest läbi ajaloo on abielurikkujate ja lahutajatega käitutud kohutavalt. Tänapäeval kehitavad inimesed su lahutusest kuuldes lihtsalt õlgu ja lähevad edasi. Enamik inimesi on selle ka omal nahal läbi teinud.
Kui lahutus juba jutuks tuleb, siis on üks või mõlemad osapooled rahulolematud. Lahutust ei peaks kartma ning see on isegi hea uudis, sest siis saavad kõik oma eluga edasi minna. Vastupidiselt levinud arusaamale ei lahutata kunagi kergekäeliselt, isegi kui kõrvalseisjatele tundub nii.
Kui kaua kannatada ja proovida, enne kui tohib lahku minna? Üldse ei peaks kannatama. Oma vaistu ja instinkti peab usaldama. Kuula oma sisemist radarit ja austa oma otsuseid. Kui tundsid ära armastuse, siis tunned ära ka selle, et lugu sai läbi.
Paljud inimesed arvavad, et nõustaja juurde peaks minema siis, kui partnerit enam ei taha. Et nõustaja teeb siis mingid trikid-prikid ja imeväel lahvatab armastus jälle. Kokku-lahku suhe pole tõenäoliselt ette nähtud kestma. Takistused on põhjusega, probleemid ei kao sõrmenipsuga.
Üks naine rääkis kohtumisel, et ta on oma mehega juba väga kaua koos olnud, tervelt kaks aastat. Selle aja jooksul olid nad jõudnud tutvuda, kokku kolida, paar korda lahku minna ja uuesti kokku saada. Selle aja jooksul oli mõlemal ka paar armukest olnud. Tõesti hämmastavalt palju oli selle lühikese aja sisse mahtunud. Mida selle aja sisse eriti ei mahtunud, oli omavahel koosolemine.
Kui suhteprobleemidest rääkivale naisele toon lauale lahkumineku kaardi, siis esimene vastus on enamasti “ei, see ei tule kõne alla”. Üsna tavaline on see, et elust edasi rääkides selgub, et kunagi on juba lahku mindud ja siis uuesti kokku saadud. Enamasti ei ole see õnne õuele toonud, aga elatakse edasi, sest tundub, et nii on õige ja teised teevad ka nii ja mida paremat oodata olekski. Väga tõsiselt peaks suhtuma sellesse, kui korra oled juba otsuse vastu võtnud, et ei taha teda. Kui partnerit enam üldse ei taha, siis pole mingitki lootust. Siis ei aita loitsud ega muu.
Tihtipeale on otsus enda sees ammu vastu võetud, aga ei julgeta sellest läbi minna, sest on ühised lapsed ja kinnisvara. “Kujuta ette, et oled temaga elu lõpuni koos,” ütlen siis sellistele naistele ja meestele. “See on pikaajaline enda salgamine ja oma tegelike soovide allasurumine. Sellise eluga jäädakse haigeks.” Kui ka see vaevaline pilt ei veena inimest lahku minema, sest kardetakse olla perelõhkuja, on mul varuks järgmine küsimus: “Kas sa oleksid temaga ikka veel koos, kui teil lapsi ei oleks?”. “Ei, muidugi mitte!” tuleb tavaliselt kiire vastus. Sellisel juhul ei tohiks sa enam temaga koos olla. Selline käitumine on üks salalik viis kanda edasi eelnevate põlvkondade mustreid: ajada vastutus laste kaela. Aga see pole laste asi, kes kellega magab, neid huvitab, et te saaksite hästi läbi, armastaksite ja austaksite teineteist.
Kui teil lapsi poleks, olekski väga lihtne: tšau-pakaa ja te ei pea enam kunagi suhtlema. Tänu ühistele lastele olete võtnud veel ühe lisaõppetunni: kuidas jääda, mõnel juhul saada sõbraks inimesega, kellega sa enam koos elada ei taha. Te jääte elu lõpuni seotuks läbi oma laste ja tulevikus ka lastelaste. Ta on inimene, kes peaks olema su kõige suurem sõber. Suhe temaga on sinu isiklik suhe. Siin oled mees või naine. Lisaks oled lapsevanem, ema või isa. Kaaslane ja lapsevanem on erinevad rollid. Otsused armastuses pead vastu võtma nii, nagu sul lapsi poleks.
Fakti, et sa oled lapsevanem, ei saa keegi olematuks muuta. Sind võidakse ähvardada ja sinu kokkusaamist lapsega piirata, aga sa jääd alati ta vanemaks. Ka sinu ja su lapse vaheline leping on püha ja puutumatu, teised seda muuta ei saa. Seepärast on oluline, et saaksid hästi läbi oma lapse teise vanemaga. Kui austad teda, siis austad ka lapses seda osa, mis tuleb ta teiselt vanemalt. Kui vihkad seda teist osa, siis seda tunneb valusalt ka su laps. Kui laps on võimuvõitluse osaks tehtud, aga tahaksid teisiti, siis lase endapoolne köieots lahti. Lõpeta võitlemine. Ta tegelikult vajab su abi ja tahab, et osaleksid samuti lapse elus, ning kui tal pole enam vaja sinuga vägikaigast vedada, saad palju kergemini soovitu. Hinda, kiida, austa ja imetle teda, ta on su lapse ema või isa. Ole ise hea lapsevanem, see maandab palju pingeid. Ära raiska oma elu ja hinnalist aega võimuvõitluse ja ühe oma elu kõige olulisema inimese mahategemisele.
Lapsele on muidugi oluline ja tore, et vanemad oleksid koos, aga sellest on midagi veel olulisemat: et vanemad austaks teineteist. Lastel on ükskõik, kas vanemad omavahel seksivad või mitte. Sellest saavad nad alles hiljem aru ja ka siis ei taha nad täpsemalt teada. Seks on ema ja isa isiklik, ainult nende armusuhet puudutav teema, mis ei puutu lastesse.
Kui peres kerkib üles lahutuse teema, siis tuleks toimuvaga hoida kursis ka lapsi. Muidu õpivad nad, et lastega tähtsaid asju ei jagata ja neid ei usaldata. Nad võivad küsida ja uurida kõike, mida tahavad. Sul ei pea olema vastuseid kõigile küsimustele, aga sa saad anda mõista, et oled alati olemas ja muutustele vaatamata on ka tulevikus kõik korras.
Laps teeb enne sündi lepingu otse kummagi vanemaga ja need on ühed elu olulisemad lepingud. See, kas teie olete koos või mitte, on teisejärguline. Kui meeleolu kisub segaseks, siis käib laps sinu käest uurimas, kas sinu ja tema vaheline leping endiselt kehtib, kas ta on su elus endiselt olulisel kohal. Sul on vaja kinnitada, et jah, nii see on. Isegi kui mina ja isa hakkame elama eraldi, on sinu koht mu elus endiselt oluline. See ei muutu, ma armastan sind sellepärast, et sa oled olemas, ja ma austan ja armastan endiselt ka su isa. Seda tahab laps teada.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Teadjanaine Mai-Agate Väljataga: lahutus on võimalus kasvamiseks
Miks sa tõmbad ligi just neid mehi, keda tõmbad?
Suhe ilma maskideta: kui aus oled sina oma partneriga?
Vanemate tülitsev käitumine kahjustab lapse emotsionaalset tervist
Kümme sagedasemat lahkumineku põhjust
