Kuuaiandus: taimede istutamine vastavuses kuufaasidega tagab parema kasvu ja saagi

Kuufaaside järgi istutamine on pärit antiikajast, ilmselt Babülonist või Egiptusest, mil inimesed tegid aega kindlaks tähtede, kuu ja päikese abil. Kuufaaside järgi istutamise mõtte tuum seisneb selles, et erinevad taimed kasvavad näiliselt paremini, kui neid istutada erinevate kuufaaside ajal, sest kuufaasid mõjutavad oma magnetilise tõmbe abil veetaseme kerkimist ja langust, mille hulka kuulub ka maapinnas ja taimedes leiduv niiskus.

Põhiprintsiibid

Kuufaaside järgi istutajad usuvad, et kui kasvava ehk paisuva kuufaasi ajal kõikjal veetase kerkib, suudavad ka aedniku või taluniku külvatud seemned või nende istutatud taimed imada maapinnast vett kergemini kui need taimed, mis külvatakse kahaneva ehk kitseneva kuufaasi ajal.

Seega peaks aednik istutama kuivi tingimusi eelistavaid taimi kahaneva kuufaasi ajal ja niiskeid tingimusi (või palju kastmist) eelistavaid taimi kasvava kuufaasi ajal. Teisisõnu liiguvad vedelikud kasvava ehk paisuva faasi ajal ülespoole, samal ajal kui kahaneva faasi ajal voolavad vedelikud juurtesse ehk allapoole.

Kui neid põhimõtteid meeles pidada, peaksid kuufaaside järgi istutajad noorkuu ajal tegema järgmist:

1. Istutama leherohkeid või pinnapealse juurestikuga taimi Kuu esimese või teise veerandi kasvamise ajal.

2. Istutama puid ja teisi sitkete juurtega taimi Kuu kolmanda veerandi kahanemise ajal.

3. Kasutama Kuu neljandat (kahanevat) veerandit rohimiseks, kahjuritõrjeks, pinnase ettevalmistamiseks, olemasolevate taimede kultiveerimiseks, ussifarmide rajamiseks ja kompostihunnikute ehitamiseks.

Kuuvarjutuse ajal on kõige targem tegu jätta aed harimata kuni varjutuse lõpuni.

Kas kuufaaside järgi istutamine toimib?

Mitte keegi ei tea päris kindlalt, kas kuufaaside järgi istutamine ka tegelikult toimib, sest väga vähesed inimesed on püüdnud seda nähtust uurida teaduslikult piiritletud tingimustes. Siiski on meil võimalik teha paar loogilist järeldust sellise istutamisviisi tõhususe kohta, kui tugineda sealjuures meie praegusele arusaamisele Kuust. Me teame näiteks seda, et Kuu gravitatsiooniline tõmme mõjutab veetaset Maa peal – mitte ainult looteid ja suuri veekogusid, vaid kõiki veetasemeid. See mõjutab isegi naiste menstruaaltsüklit.

Kuna taimed sisaldavad sarnaselt inimkehaga suurel hulgal vett, võib vägagi kindlalt väita, et kuufaasid mõjutavad ka taimede veetaset. Tegelik küsimus on siiski see, kas kuufaasid mõjutavad piisavalt märkimisväärselt nii väikseid organisme nagu seda on taimed, et õigustada seda kerget ebamugavust, mis kaasneb istutamise käigus kuufaasidega arvestamisega. Lõppude lõpuks oskavad sellele küsimusele õige hinnangu anda ainult need, kes kaaluvad ise kuufaaside järgi istutamisega tegelemist.

Artikli allikate hulka kuuluvad:

http://www.users.on.net/~arachne/moon.html

http://backyardbiodynamics.com/?p=126

http://www.lunarorganics.com/moon_gardening_principles.html

Autorist:

Michael Ravensthorpe on sõltumatu Suurbritannia kirjanik, kelle erialaste huvide hulka kuuluvad toitumisõpetus, alternatiivmeditsiin ja ellujäämiskunst. Ta on rajanud veebilehe Spiritfoods, mille abil aitab ta edendada maailma kõige tervislikumaid toite, olgu siis nendeks juba teada-tuntud superviljad nagu mangustanid või vähem tuntud toidulisandid nagu tume melass.

Tõlkinud: Joonas Orav