Värskeimate andmete põhjal mõjutavad emotsioonid meie rahakoti sisu. Seda siis mitte aimatava ostuteraapia või –hulluse tulemusel, vaid teadlaste väitel võime teatud seisundis muutuda majanduslikult lühinägelikeks. Taoliseks kulukaks seisundiks on kurbus.
Tehisintellekti valdkonna korüfee Marvin Minsky arvates on emotsionaalsus üks mõtlemise viis. Tänu emotsioonidele näeme vaalaskala kord kalana ja kord imetajana. Masin suudaks siin näha vaid suurt imetajat kuna see on ainuke tõene fakt. Järelikult on emotsioonid olulised valikute tegemisel.
Tuletage meelde mis juhtus prantsuse filosoofi Jean Buridani kirjeldatud eesliga. Õnnetul loomal oli kõht väga tühi ja ta sattus kahe heinakuhja vahele nii, et kumbki oli tema mokkadest täpselt sama kaugel. Ja eesel suri nälga kuna ei suutnud otsustada. Pisikene, irratsionaalne parema või vasakpoolsuse emotsioon oleks vaese looma ära päästnud.
Värskeimate andmete põhjal mõjutavad emotsioonid ka meie rahakoti sisu. Seda siis mitte aimatava ostuteraapia või –hulluse tulemusel, vaid Harvardi ning Columbia ülikoolide teadlaste väitel võime teatud seisundis muutuda majanduslikult lühinägelikeks. Taoliseks kulukaks seisundiks on kurbus.
Uuringus näidati pooltele vabatahtlikele kurvaks tegevat filmi ja kontrollrühma tuju püüti mitte mõjutada ja hoida neutraalsena. Seejärel paluti kummagi rühma liikmetel sooritada mitmeid reaalse rahapaigutusega seotud majanduslikke otsuseid.
Selgus, et kontrollrühmaga võrreldes olid kurvastajad muutunud kannatamatumaks ja tegid oluliselt rohkem lühikeses perspektiivis kasulikke otsuseid, kuid teenisid oluliselt vähem kasu pikemas, üle kolme kuulises ajaplaanis.
Uurijad tõdesid, et kurvemad inimesed pole majanduslikus olukorras tingimata sugugi targad. Sellest tähelepanekust kombineerus jätkuoletus, mis seletaks osaliselt ameeriklaste krediitkaardivõlgade kasvu põhjuseid. Pikki ja kulukaid võlgu tegevad inimesed on lihtsalt kurvad! Ja mitte ainult Ameerikas.
Kurbus on omakorda seotud depressiooniga kuna kurbus on üks selle seisundi peamiseid meeleolusid. Ning arenenud ühiskondades kasvava depressiivsuse üheks põhjuseks peetakse konkurentsitingimuste tõttu jätkuvalt kasvavat töist stressi. Mida aimatavalt toidab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine tänu millele leiab töö inimese ülesse ka siis kui tööaeg on möödas.
Ning kuigi sellises olukorras peaks puhkust kõrgelt hindama selgub, et paljud inimesed ei tunne end lõdvaks lastes kuigi hästi. Mõnedele ei meeldi kui nende hingamine muutub kahtlaselt rahulikuks või lihased lõdvestuvad. Leidub isegi selliseid kes arvavad, et nad on rahulikuna olles inetumad. Teistele pole jällegi talutav rahulikumaks muutuv mõttevool ning see, et kaob tarvidus midagi või kedagi kontrolli all hoida. Taolises seisukorras hakatakse kartma, et neid peetakse laisaks.
Õnneks on õhus kultuurimuutuse märke mille järgi tööandjad on hakanud kaitsma töötajate vaimset suutlikkust ja puhkamise oskusi uute töökorralduslike reeglitega. Arvatavalt huvitab tööandjaid töötajalt saadav lisandväärtus ja mitte nende elukvaliteet, aga vähemalt on platvorm ühise hüve sünniks.
Uued töökorralduslikud reeglid näevad ette, et kui tööpäev on lõppenud ei tohi saata enam ühtegi tööalast e-kirja. Kindlasti on igaüks meist märganud kolleegilt saabunud e-kirja mille saatmisaeg satub öötundidele. Tõenäoliselt oleme mõnikord assigneerinud sellele inimesele mõned tunnustavad mõtted. Aga see on halb tava, mis pikas perspektiivis sünnitab hea asemel halba – väsimust, stressi, kurbust ja vaesust.
Seetõttu püüdke algavate pühade ajal anda lubadus jätta oma kolleegid ilma tööalastest e-kirjadest. Nad vastavad teile loodetavasti samaga. Põhjuseks pole solvumine, vaid pisike nihe parema maailma poole. Kohtume uuel ja loodetavasti õnnelikumal aastal!
Autor: Kristjan Port
Kuula Raadio 2 infotehnoloogiakommentaare Portaal SIIT
