Pärast paarinädalast deitimist, kui te mõlemad teineteisega juba harjunud olete, võivad hakata tekkima probleemid, mis igas suhtes ette tulevad. Igal teel on pöörangud ja konarused, teisisõnu, alati tekib konflikte. Nagu juba öeldud, üks peamisi asju, mida mehed suhtes tahavad (peale ohtra seksi), on vähem tülisid. Usu, need kaks asja käivad käsikäes. Räägitakse küll leppimisseksist, kuid selge on see, et tülitsemine vähendab naiste seksiisu. Sama kehtib meeste puhul. Hea asi on aga see, et vähem tülitsema ja konflikte kiiremini lahendama on võimalik õppida.
Asja iva on selles, et ükski naine ei taha sinuga seksida, kui ta on vihane, endast väljas või tal on tunne, et sa ei kuula või ei mõista teda, või sa ei hooli ta tunnetest või sellest, mis teda parasjagu ärritab (vahet pole, on see sinuga seotud või mitte). Sa ei saa teda vihasest või kurvast meeleolust jõuga välja tõmmata ega neid tundeid ratsionaalsete argumentidega minema ajada. Sa ei saa loogika, pragmatismi või läbirääkimiste abil tema kurbust või viha põhjustavat probleemi lahendada. Tööl võib neist oskustest abi olla. Või spordis. See võib toimida meeste puhul, kellega sa pokkerit käid mängimas. Kuid mitte naisega ning seda tõsiasja aktsepteerides säästad sa nii ennast kui oma kaaslast paljust pea- ja südamevalust.
Konfliktsituatsioonis tahab naine vaid üht: head kuulajat. Naine tahab, et ta partner (antud juhul siis sina) teda paremini mõistaks. Probleemi lahendamine on täiesti sekundaarne. Meeste jaoks on probleemi lahendamine enamasti primaarne. Nad kargavad probleemi kallale sama innukuse ja afektiga, millega esiisad pühvlijahile, naaberhõimu rünnakule või oma kodukoobast kaitsma asutasid.
Kui tegemist on konfliktiga, mis seondub sinu naisega, pole innul ja kirel kohta. Hoia ind ja kirg magamistoa jaoks.
Konfliktid lihtsalt juhtuvad. Selleks pole vaja mingit erilist põhjust või põhjendust. Psühholoog Paul Ekman nimetab neid suhtekonflikte „kahetsusväärseteks intsidentideks“. Kahetsusväärseid intsidente tuleb ette kõigis suhetes ja isegi siis, kui sul on maailma kõige toredam, harmoonilisem ja heatujulisem suhe. Shit happens, ikka juhtub, nagu öeldakse.
Mis see siis on, mis tavaliselt neid kahetsusväärseid intsidente tekitab? Ons need rahaprobleemid? Peretülid? Seksiga seonduvad teemad? Meie uuringud näitavad, et enamasti tekivad konfliktid mittemillestki. Justnimelt – üldjuhul pole üht kandvat teemat, mis tülisid tekitab. Ning vastupidiselt üldlevinud arusaamale ei ole mehed ja naised kuigivõrd erinevad, mis viha tundmist puudutab. Massachussetsis Ahmersti ülikoolis õppejõuna töötav teadusdoktor James Averill palus oma uurimustöö raames nii meestel kui naistel pidada päevikut selle kohta, kui sageli nad vihastusid. Tema uurimustöö tulemusena selgus, et meeste ja naiste vahel suuri erinevusi polnud.
Erinevused tulevad välja viha juhtimisel ehk et mehed tulevad vihaga toime teisiti kui naised. Sandra Thomas Tennessee ülikoolist viis läbi naiste vihatunde uurimuse, mis oli esimene „laiahaardeline, põhjalik, empiiriline uurimus tavaliste naiste igapäevase viha“ teemal. Selle töö tulemused näitasid, et naiste viha juured langesid ühte või mitmesse kolmest kategooriast: jõuetus, ebaõiglus ning teiste inimeste vastutustundetus.
Seega, kui sa ei kuula oma naist (või keeldud telekapulti talle loovutamast), saab ta vihaseks, sest ta tunneb end jõuetuna. Kui sa ei kohtle teda otsuste langetamise protsessis kui võrdset või sa reedad ta usalduse, kogeb ta ebaõiglast kohtlemist ja saab vihaseks. Kui sa ei panusta kodutöödesse või ei ilmu välja lubatud ajal (teiste vastutustundetus), saab ta sinu peale vihaseks.
Esiteks, konfliktsituatsioonis löövad meestel emotsioonid rohkem üle pea kui naistel. Ning teiseks, kui tunded juba möllavad, suudavad ainult oma pulssi madalana hoidvad mehed vähendada enda poolt konfliktsituatsiooni panustatava kriitika, solvangute, enesekaitse ja trotsi hulka. Need on suhete neli apokalüptilist ratsanikku. Kui sa viskad konfliktile hagu alla, olles kriitiline, asudes kaitsepositsioonile, jagades solvanguid või keeldudes koostööst, leiab teie suhe või abielu 81-protsendise tõenäosusega varem või hiljem lõpu.
Mida see igapäevaelus endast siis kujutab? Kujutle, et oled oma unistuste naisega pärast pika tööpäeva lõppu kodus. Ta tahab rääkida. Sina tahad telekat vaadata. Sa keskendud uudistele või spordile ja tema tahab rääkida kolleegist, kes käitus ebaausalt ja hiilgas koosolekul sinu naise ideega tema nime mainimata. Hetkel pole ta sinu peale vihane, ta on vihane töökaaslase peale. Võib-olla tunneb ta end jõuetult, sest tema võimuses ei ole olukorda muuta, või on ta tige ebaõigluse tõttu, sest keegi teine varastas tema idee – kaks kolmest aspektist, mis uurimuste põhjal naisi kõige enam vihale ajab.
Sa ei kuula. Sa hoolid, aga sa oled väsinud, mõtled enda päeva peale või tahad niisama veidi puhata ja lõõgastuda enne järgmist rasket päeva, mil sa taas draakoneid tapma pead minema. Sel hetkel kuuled sõnu: „Sa ei kuula mind.“ Enamus mehi võtab seda kriitikana, mitte sellena, mis see on – püüdena kontakti saavutada, tähelepanu võita. Kui sa teda ignoreerid, võib see lause kiiresti muutuda millekski, mis nüüd juba on üldistav kriitika: „Sa ei kuula mind mitte kunagi“.
Kui sa kriitikat ignoreerid, lootes, et see iseenesest otsa saab, paotad sa enesele aru andmata ukse neljale ratsanikule (veel üks ratsanik – ignoreerimine). Või äkki sa prahvatad silmi telekalt tõstmata: „Ma kuulan!“ (enesekaitse). Või, mine tea, võib-olla on su vastus selline: „Ma ei kuula, sest iga päev on üks ja seesama bla-bla-bla. Miks sa töölt ära ei tule, kui kõik sind nii halvasti kohtlevad?“ (solvangud).
Või, mis kõige hullem: „Sa oled alati nii negatiivne“ (kriitika) või „Ma ei kuula, sest sa oled nii ebaloogiline ja alati kurdad millegi üle“ (taas solvangud).
Kõlab tuttavalt? Need kõik on head meetodid konflikti kasvatamiseks. Kui sa tahad oma naisega vähem tülitseda, väldi reageerimist ignoreerimise, enesekaitse, kriitika või solvangutega. See ei vii kuhugi ja lõpeb vaid katastroofiga.
Ometi mehed teevad seda, kui neil emotsioonid üle pea kokku löövad. Eelnevas näites otsis naine mõistmist; ta tahab, et keegi teda kuulaks, empaatiline oleks ja temaga ühel lainel oleks. Oma päevast rääkides ei otsinud ta konflikti. Kuid asjad võivad sinna suunda kiiresti veereda, kui sa ei kuula ega mõista naist, kes on mingil põhjusel endast väljas.
/…/
Kuid üks väike saladus, mille me avastasime, on see, et viis, kuidas sa reageerid oma partnerile konfliktivabadel hetkedel ning teievaheline sõprus on aspektid, mis vähendavad naise kriitilisust ning kasvatavad tema usaldust sinu vastu keerulistel hetkedel. Investeerimine hetkedesse, mil teil pole vastuolusid, on nagu hoiukonto loomine. Konfliktide kerkides aitavad need investeeringud asju kiiremini siluda ja tülidel ülepea vähem tekkida.
Sinu kui mehe ülesanne on õppida tagasihoidlikumalt reageerima hetkedele, mil su partneril kerkivad üles tugevad tunded või ta on väga kriitiline. Ehk et sa pead õppima mitte reageerima agressiivselt ja hirmutavalt ja hoiduma info jagamisest selle kohta, kuhu naine oma kriitikaga sõita võiks. Ja see ei tähenda, et sa iga asja peale pead ütlema: „Jah, kallis“ ja end kottida laskma. See tähendab, et sa pead olema piisavalt tugev kuulamaks teda ära ja võtmaks vajadusel aja maha, et suuta rahulikult reageerida. Vaid sel juhul oled sa mees, kes suudab mõista, mis ta naisele või kallimale muret valmistab ja kuidas sina teda aidata saaksid. Seda tehes ei kaota sa oma väge – sellega sa just nimelt demonstreerid oma tegelikku jõudu. Ja sa saad enda kõrvale imelise naise, kes end sinuga turvaliselt tunneb, kes sind armastab ja kes su kõrvale jääb ja kes sinuga külg-külje kõrval eluraskustele vastu astub.
