Bioloogiateadlased tõestasid, et taimed suudavad kasutada alternatiivse energiaallikana teisi taimi. Sellel avastusel võib olla tohutu mõju bioenergia tulevikule ning lähiajal võib see välja tuua ka tõendid näitamaks, et ka inimesed võivad üksteiselt samamoodi energiat ammutada.
Bielefeldi ülikooli bioloogiateadlased on teinud vapustava avastuse: professor dr Olaf Kruse bioloogiateadlaste meeskonna liikmed on esmakordselt kinnitanud, et üherakuline rohevetikas nimega Chlamydomonas reinhardtii ei ole mitte ainult võimeline fotosünteesiks, vaid kasutab ka alternatiivset energiaallikat: nimelt suudab see energiat ammutada teistelt taimedelt. Uuringu leiud avaldati möödunud nädalal online-ajakirjas Nature Communications, mida väljastab tunnustatud ajakiri Nature.
Lilled vajavad kasvamiseks vett ja valgust ning sama kehtib ka inimeste puhul. Meie füüsilised kehad on nagu käsnad, mis imevad endasse kõike ümbritsevat. “Täpselt seepärast on olemas teatud inimesed, kes tunnevad end ebamugavalt kindlates inimrühmades, kus energia ja emotsioonid on liialt segunenud,” ütleb psühholoog ja energiaravitseja dr Olivia Bader Lee.
Taimed kasutavad fotosünteesiks süsihappegaasi, vett ja valgust. Mitmete eksperimentide käigus kasvatas professor dr Olaf Kruse koos oma meeskonnaga rohevetika liigi Chlamydomonas reinhardtii mikroskoopiliselt väikese kultuuri ja avastas selle jälgimise teel, et kui neid üherakulisi taimi ähvardas energiapuudus, siis suutsid nad ammutada energiat kõrval asuvast taimsest tselluloosist. Rohevetikad eritavad ensüüme (niinimetatud tselluloosiensüüme), mis tselluloosi “seedivad” ja väiksemateks suhkruosadeks lagundavad. Need osad transporditakse seejärel rakkudesse ja muudetakse energiaallikaks, mis võimaldab vetikal kasvamist jätkata.
“See on esimene kord, kui sellist käitumist on täheldatud taimses organismis,” ütleb professor Kruse. “Rohevetika võime tselluloosi seedida on vastuolus kõigi seni kirjutatud käsiraamatutega. Teataval määral võib öelda, et näeme siin taime, mis sööb teist taime.” Praegu uurivad teadlased, kas seda käitumismustrit võib leida ka teistes vetikaliikides. Esialgsed leiud viitavad sellele, et asi on tõepoolest nii.
“Kui energiauuringud tulevaste aastate jooksul rohkem arenevad, siis näeme lõpuks seda nähtust ülekantuna ka inimestes,” väitis Bader-Lee. “Inimorganism sarnaneb suuresti taimega, sest see ammutab vajalikku energiat, millega toita oma emotsionaalseid seisundeid, ning võib sisuliselt anda energiat rakkudele või stimuleerida kortisooli teket ja rakke kataboliseerida, sõltuvalt inimese emotsionaalsest ajendist.”
Bader-Lee annab mõista, et Kes on energiavampiirid ja kuidas end nende eest kaitsta?
Kuidas õppida jälgima oma intuitsiooni ja kuulama sisetunnet?
10 lihtsat viisi igapäevaseks teadveloleku harjutamiseks
