Budistlik maailmakäsitlus on viimastel kümnenditel läänemaailmas aina rohkem tähelepanu pälvinud. See on leidnud laialdast kasutamist läänelikus psühholoogias ning aidanud taasmõtestada meie arusaama eetikast. Milline on budistlik vaatenurk probleemidele, millega tänapäeva maailmas tuleb silmitsi seista? Esitasime mõned küsimused Euroopa päritolu, kuid väga varajasest east budismiga kokku puutunud ja laama tiitli pälvinud Rita Pichlhöferile, kes on külastanud korduvalt ka Eestit.
Sa oled ise pärit Austriast. Meie Euroopa kultuuriruumis on olemas rikkalik filosoofiline pärand. Miks hakkasid Euroopa inimesena huvi tundma budismi kui sootuks teisest kultuuriruumist pärineva traditsiooni vastu?
Jõudsin budismi juurde läbi oma perekonna. Minu isast sai budist 21-aastaselt, seega kasvasime mina ja mu õde üles keskkonnas, kus väärtustati lugupidavat suhtumist elavatesse olenditesse ning teiste kahjustamisest hoidumist.
Mul läks eriti hästi, sest kui sain 11-aastaseks, soovitas isa mul mitte olla budist lihtsalt seetõttu, et mu vanemad on budistid. Ta leidis, et peaksin kõigepealt uurima ka teisi usundeid, enne kui otsustan, mida ise tõeks pean. Nõnda läksingi ma katoliiklikku kooli, et näha, milliseid usundeid maailmas leidub. See oli suurepärane kogemus ning ka praegu meeldib mulle õppida erinevaid mõttesüsteeme ning maailmavaateid, mida laias ilmas leidub.
Budistliku suhtumise kohaselt ei saa esitada rumalaid või liiga palju küsimusi. Meid isegi julgustatakse mitte kunagi pärimist lõpetama. See oli üks põhjus, miks otsustasin budismi kasuks. Paljude usundite puhul võid jõuda punkti, kus rohkem küsimusi enam esitada ei saa. See ei ole kas lubatud või ei osata küsimusele lihtsalt (veel) vastust anda. See tekitab minus sügavat rahulolematust.
Muidugi on palju imelisi ja hiilgavaid maailmavaateid, millest on abi ja kasu tohutult paljudele olenditele. Ma usun, et headus on väärtuslik iseenesest, seda ei pea õigsuse nimel suruma kindlatesse religioossetesse raamidesse.
Budistlik traditsioon on üle 2500 aasta vana. Mida on seal sellist, mis on endiselt aktuaalne ka nüüdisaja muutunud kontekstis?
Buddha Šākjamuni Indias antud õpetustel oli vähe pistmist tollase ajaga. See oli seotud eelkõige õpetust kuulanud ja ellu rakendanud olendite meelega.
Kui vaadata sügavuti, siis on meil samad probleemid kui 2500 aastat tagasi. Kuigi näib, nagu oleksid koos teisenenud keskkonnaga muutunud ka murekohad, on need tegelikkuses väga sarnased: me muretseme oma elu pärast, kardame oma pere ning omandi pärast. Proovime leida rahulolu kõikvõimalikel viisidel, mida oskame proovida.
Buddha õpetus näitab meile teed, mida mööda rahuloluni jõuda. See tee on seotud meie meelega, mitte ajajärguga, milles elame.
Lõviosa keskkonnaprobleeme tulenevad otseselt või kaudselt ületarbimisest. Mida saaksime budistlikust traditsioonist õppida, et seda tarbimishullust leevendada?
Kuna otsime kõigest väest rahuldust ning asju, mis meile seda pakuksid, tarbime väga palju. Sellel on aga röögatult kõrge hind.
Kui hakkame vaatame sissepoole, kus meie õnn tegelikult peitub, lõpetame planeedi hävitamise, otsides rahuldust, mida niikuinii ei õnnestu kunagi leida välistest asjadest.Buddha on öelnud umbes nõnda: “Selles maailmas on rohkem kui küll ressursse igale olendile, kuid üheainsa ahne inimese jaoks jääb nendest ressurssidest väheks.”
Mitmed väljapaistvad Tiibeti õpetajad – näiteks Tema Pühadus dalai-laama ning Matthieu Ricard – teevad tihedat koostööd teadlastega. Miks on dialoog teadusringkondadega oluline ning mida on mõlemal poolel sellest õppida?
Lõviosa teaduse üks suur eelis on pidev arenemine. Aastate jooksul on teadus aidanud inimkonnal võidelda edukalt haigustega, loonud meile paremad elutingimused ning aidanud meil kujuneda aina paremini toimivateks olenditeks.
Teadusmaailm on niivõrd avar, et väga keeruline on teha üldistusi teaduse kohta tervikuna. Siiski tundub mulle, et liiga vähe tähelepanu pälvivad asjad, mida ei saa masinatega mõõta.
Mõisted nagu “armastus” ja “kaastunne” ning nende pikaajalise teostamise mõju inimpsüühikale ei ole kergesti mõõdetavad. Kuigi on võimalik paluda inimesel enda kogemust iseloomustada, ei ole tegemist teadusliku meetodiga ning seepärast ei saa seda arvesse võtta.
Mulle tundub, et teadusmaailm liigub meele ning meele-treeningu tulemuste parema mõistmise suunas. Need teemad muutuvad aina populaarsemaks, kuid minna on veel pikk tee.
Usun samas, et need, kes soovivad mõnda kindlat usundit järgida, peaksid olema avatud sügavamale arusaamisele, uutele vaadetele ning uurimistöödele ning mitte enda veendumusi pimesi järgima. See kehtib võrdselt nii usklike kui ka teadlaste kohta.
Maailmas on võimalik väga palju õppida ning ainus võimalus õppimiseks on kuulata ning olla avatud uutele seisukohtadele.
Eesti meedias on viimasel ajal palju kõneainet leidnud loomaõiguste teema, näiteks loomade kasutamine meelelahutustööstuses. Milline on budistlik vaade loomaõiguslusele?
Budistid peavad võrdselt lugu kõikidest elavatest olenditest. Me ei tohi mitte kunagi ühtegi elusolendit väärkohelda.
Lisaks välistele probleemidele püüavad paljud inimesed tänapäeval pöörduda sissepoole, otsides vastuseid iseenda ja oma eksistentsi kohta. Budismis räägime eranditult kõigi olendite loomupärasest headusest ja potentsiaalist, mille võtab kokku kolme Buddha kontseptsioon. Kas selgitaksid lühidalt, miks on see teema oluline?
Ma arvan, et üks budistliku õpetuse üks kõige ainulaadsemaid käsitusi on võrdselt lugupidav suhtumine kõikidesse olenditesse. Me ei usu, et olendid oleksid sisimas teistest paremad või halvemad.
Samas arvan ma, et on väga oluline teha vahet “õigel” ja “valel” ning mõista, et olenditena saame teha õigeid ja valesid valikuid, mis kas aitavad meid ja teisi ning toovad meid meie tegelikule loomusele lähemale, või toovad vastupidi kaasa ränka kahju.
Oma õpetuses räägin alus-, tee- ja tulemus-Buddha kontseptsioonidest ning selgitan, kuidas nende mõistmine meid igapäevaelus aitab, olenemata sellest, kas nimetame endid budistideks või mitte. Tegemist ei ole pelgalt sanskritikeelsete sõnadega, vaid väga praktiliste käsitustega.
*
Bodhi Laama Rita Pichlhöfer on Austriast pärit Tiibeti budismi õpetaja. Ta on õppinud Viini ülikoolis Tiibeti ja Lõuna-Aasia filoloogiat. Juba kolmeaastaselt kohtus ta Tiibeti budismi Ningma koolkonna meistri Dzogchen Khenpo Choga Rinpochega, kellest sai tema peamine õpetaja. Alates 19. eluaastast on Bodhi Laama Rita pühendanud oma elu üksnes budistlike õpetuste edasiandmisele ja budistlike tekstide tõlkimisele.
Eelmisel aastal külastas ta Eestit, et aidata läbi viia mõtluslaagrit ning lugeda loenguid India kirjandusklassika “Bodhitšarjāvatāra” teemadel.
Nüüd on laama Rita taas Eestimaale tulemas, et anda õpetusi teemal “Kolm Buddhat” – sanskritikeelne sõna “Buddha” kätkeb endas kolme peamist tähendust: see tähistab nii vaimselt täiuslikuks saanud inimest, igas olendis peituvat potentsiaali selle täiuslikkuseni jõuda ning samuti meetodeid, mis aitavad selle suunas liikuda.
Kolmapäeval, 11. detsembril kell 18-20.30 annab Bodhi Laama Rita Pichlhöferi õpetusi Tallinnas Yoga Residence’is (Pärnu maantee 32) ja neljapäeval, 12. detsembril kell 18-20.30 Kullo Lastegaleriis (Kuninga 6). Õpetused antakse inglise keeles ja on tasuta.
Vaata lisa facebookist.
