Ehkki OpenAI ChatGPT on juba märkimisväärselt maailma muutnud, on see alles tehisintellektil põhinevate rakenduste argiellu lõimimise esimene samm, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Järgmisena saabub interaktiivne tehisintellekt, ennustab 2010. aastal ettevõtte DeepMindi aidata asutanud Mustafa Suleyman hiljutises intervjuus. DeepMindi ostis neli aastat hiljem Google, kus Suleyman juhtis tehisintellekti arendamist. Tema nägemuses on praegu informatiivse sisu koostamisega tähelepanu haarav ja fantaasiaid toitev generatiivne tehisintellekt (TI) vaid mööduv ajajärk.
Tulevik kuulub tema hinnangul hoopis interaktiivsele tehisintellektile. Tegemist on kvalitatiivselt teistsuguse tasemega, milles tehnilisele platvormile rajanev intellekt oskab iseseisvalt ja aktiivselt ehk algatusvõimeliselt täita ülesandeid, kaasates muid tarkvara tooteid ja kolmandate inimeste koostööd.
Olgu täpsustatud, et ta ei tööta enam Google’is ega esinda selle ettevõtte strateegilist arusaama. Valdkonda hästi tundva inimesena pole ta loomulikult sellest eemaldunud, vaid juhib avalikku huvi teenindava ettevõtte põhimõttele rajatud alustavat TI-firmat Inflection AI. Selle tooteks on asutajate nägemuses lahke ja abivalmis vestlusrobot Pi. Robot oskab vastata tervele reale küsimustele, mis võivad ulatuda üldistest teadmistest isiklike suheteni ja naljakatest tõsisteni, väidetakse firma tutvustuses.
Ideed on õnnestunud päris hästi müüa, sest eelmisel aastal alustanud ettevõtmist on toetatud juba 1,2 miljardi dollariga. Firmaga on liitunud rida TI-spetsialiste, kes veel hiljuti töötasid DeepMindi, Google’i, Meta, Microsofti ja OpenAI palgal. Taolise siirdumise taga võib rahaga seotud motivatsioonist suuremaks pidada millegi olulise ärategemist, juhindudes mainitud suurte börsifirmadega võrreldes teistsugustest väärtustest. Nagu kinnitab Mustafa: „Eesmärk pole kunagi olnud midagi muud kui see, kuidas teha maailmas midagi head“.
Tehisintellekti loomingu avastamist raskendab selle keskpärasus
Väidetavalt on Mustafa Suleymani ettevõttel kasutada maailma võimsamaid tehisintellekti jooksutamisele häälestatud raudvara-platvorme, mille peal treenitakse Pi tegelaskujus peituvat intellekti kõige avatud veebist leiduvaga. Tegemist ei ole järjekordsest ChatGPT-l rajaneva ja selle intellektuaalset tööd vahendava teenusega. Tegu on iseseisvalt loodud tehnilise teostuse ja uuele keelemudelile rajatud otsese konkurendiga kõigile praegustele tehisintellekti valdkonnas tegutsejatele.
Konkurents ise on juba maailma paremaks muutev samm. Seda enam, et ChatGPT-omanik OpenAI otsustas majanduslikel kaalutlustel panna müüki osa esialgsest sõltumatuse ja heategevuse ideaalist.
Usutavalt püüab Mustafa Suleyman teoks teha intervjuus kirjeldatud visiooni algatusvõimelisest ja iseseisvalt tegutsevast, kuid kasutajalt luba küsivast intellektist, mis lahendab inimese ülesandeid, kaasates kõikvõimalikke tehnilisi ja veel inimestele rajatud protsesse. Seejuures võiks säilitada see hüvelisuse ja kaitsta inimeste huve. Mõned kriitikud peavad sellist tehnooptimismi sinisilmseks. Suleyman ise on kirjeldanud, kuidas heade kavatsustega võidakse jõuda soovimatu tulemuseni, kuni inimkonna olemasolu ohustamiseni.
Eksistentsiaalselt ohtliku kombinatsiooni moodustavad tema arvates tehisintellekt ja sünteetiline bioloogia. Sellest partnerlusest loodetakse lahendusi inimkonna kõige raskematele probleemidele, alates kliimamuutusele piiri panemise kuni vähktõve ravimise ja võib-olla surematuse saavutamiseni. Samal ajal lubatakse tuua kõigile enneolematut rikkust. Hoiatades eesseisva totaalse loojangu eest loodab ta optimistina, et meil õnnestub siiski kohata hoopiski uut koidikut.
Teel sinna peaksime kohtuma meid teenindava järgmise põlvkonna interaktiivse tehisintellektiga. Võttes arvesse Mustafa Suleymani ideaalid, võiks ju vägagi tahta, et tehisintellekt tegutseks sinu kirjavahetuse, töiste ülesannete ja argiste väljakutsete parima lahendamise nimel. Kas midagi aga muutuks, kui sama tööriista pakuks näiteks Google või Microsoft? Võimalik, et nemad jõuavad ette.
Suured börsifirmad on juba jooksurajal, lootuses müüa meile just selliseid teenuseid. Värskeima avangu tegi Google, tutvustades äsja, kuidas nende ChatGPT konkurent Bard asub koostöös kirjavahetuskeskkonnaga Gmail, kaarditeenuse ja Youtube’iga täitma kasutajate soove.
See on just selline Mustafa Suleymani kirjeldatud omaette tegutseva tehisintellekti näide, milles kolmandate tarkvarateenuste kompleksse kaasamisega lahendatakse inimeste kasvavaid soove. Kunstlik intellekt teab kirjavahetuse sisu, koostab taktikalisi teekondi ja esitab Youtube’is töö tulemusi ja juhiseid.
Inimese selline vabastamine teenib tema lühiajalisi ja isoleeritud huve. Paraku pole teada, kas see on koidiku või loojangu valgus. Päris kindel võib olla protsessi kiirenemises, isegi kui see võib tähendada hukatust. Nagu Mustafa Suleyman ise tunnistab, me ei saa endale lubada jätta tegemata meie enda elu ohustavaid tehnoloogiaid. Järelikult peame jääma lootma interaktiivse tehisintellekti toodud päikesepaistele.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates „Portaal“.
