Hoiatus kõigile mobiiltelefoni kasutajatele

Kogu lugu põgusalt:

• Mobiiltelefoni bioloogiline mõju inimesele ei ole seotud telefoni võimsusega, mis on tegelikult üpris nõrk, vaid hoopis signaali kõikuva olemusega ning selle võimega häirida loomulikku resonantsi ja takistada DNA parandamist.
• Näitliku hoiatusena mobiiltelefoni võimalikust ohust vähi põhjustamisel on artiklis esile toodud juhtum noorest naisest, kellel ei olnud vähi tekkimiseks ühtegi eeldust, aga haigestus ometi multifokaalsesse rinnavähki, mis tekkis täpselt seal kohas rinna all, kuhu ta oli oma mobiiltelefoni rinnahoidja vahele pistnud.
• Varasemad uuringud on näidanud, et mobiiltelefoni kandmine puusal võib nõrgestada vastavat vaagnaluu piirkonda. Mobiiltelefoni radiatsioon on tõestatult võimeline mõjutama ka meeste seemnerakkude arvu ning nende kvaliteeti ja liikuvust.
• Üldreeglina tasuks vältida mobiiltelefoni kandmist keha lähedal. Radiatsiooni mõju seisukohast on kõige ohtlikum paik telefoni hoidmiseks umbes kümne sentimeetri raadiuses kiirguse antennist, eriti kui panna see pehme materjali vastu, näiteks pükste või särgi taskusse, või mis veel hullem, rinnahoidja vahele.

Kui arvad, et mobiiltelefonide ohtu tervisele ei ole veel täielikult tõestatud, siis võiksid ehk kulutada pisut aega ja kuulata organisatsiooni Environmental Health Trust (www.ehtrust.org) eeltoodud videot. Doktor Devra Davis, raamatu “Disconnect – The Truth About Cellphone Radiation” autor, on uurinud mobiiltelefonist kiirguva radiatsiooni ohtu inimese tervisele.

Sarnaselt paljude teistega ei uskunud ka doktor Davis, et mobiiltelefonid võivad olla inimesele ohtlikud – kuni ta seda küsimust ise uurima hakkas. Ja nüüd, kui tal on oma väidete toetamiseks olemas toksikoloogilised ja epidemioloogilised tõendid, on ta püüdnud teisi teavitada sellest, et mobiiltelefonide radiatsioon ei ole mitte ainult ohtlik, vaid lausa surmav.

Oma loengus selgitab doktor Davis, kuidas mobiiltelefoni bioloogiline mõju ei ole seotud telefoni võimsusega, mis on tegelikult üpris nõrk, vaid hoopis signaali kõikuva olemusega ning selle võimega häirida loomulikku resonantsi ja takistada DNA parandamist. Tänapäeval peetakse kirjeldatut kõige usutavamaks teooriaks, mis aitab mõista arvukaid tervist mõjutavaid nähtusi, mille hulka kuulub ka vähk.

Kas sinu mobiiltelefon võib põhjustada vähki?

Üks huvitav juhtum, mida võib pidada näitlikuks hoiatuseks mobiiltelefoni võimalikust ohust vähi põhjustamisel, on noor naine, kellel ei olnud vähi tekkimiseks ühtegi eeldust, aga haigestus ometi multifokaalsesse rinnavähki. See juhtum avaldati Environmental Health Trusti uudiskirja maikuu numbris. Tuli välja, et sellel noorel naisel oli huvitav komme oma mobiiltelefoni rinnahoidja vahele pista.

Kaks vähispetsialisti Robert Naguorney ja John West jõudsid järeldusele, et naise rinnavähi teket võis otseselt mõjutada ainult üks tegur. “Me ühendasime mõttes kõik punktid,” ütles patsient. Ja need punktid – mis olid sõna otseses mõttes vähi mustriga ja peegeldasid vähirakkude jaotust – moodustasid eksimatult naise mobiiltelefoni kuju.

Kuigi naise arst ei suuda kindlalt tõestada, et tema vähi põhjustas mobiiltelefon, peaks see näide mõjuma tõhusa hoiatusena mitte ainult teistele naistele, kes mobiiltelefoni rinnahoidja vahele pistavad, aga ka kõigile, kes hoiavad mobiiltelefoni pükste või särgi taskus. Üldreeglina tasuks vältida mobiiltelefoni kandmist ükskõik kus keha lähedal.

Tuleb meeles pidada, et radiatsiooni mõju seisukohast on kõige ohtlikum paik telefoni hoidmiseks umbes kümne sentimeetri raadiuses kiirguse antennist. Sellest piirkonnast tuleks kõik kehaosad eemal hoida.

Miks on mobiiltelefoni kandmine keha lähedal halb mõte?

Potentsiaal kahju tekitamiseks on alati olemas, hoolimata täpsest kohast sinu kehal, mis on pidevas kokkupuutes mobiiltelefoni vahelduva radiatsiooniga, kuigi teatud kehaosad on selgelt haavatavamad kui teised. Näiteks oli ühes 2009. aastal avaldatud uurimuses tõestatud, et mobiiltelefoni kandmine puusal võib nõrgestada vastavat vaagnaluu piirkonda. Osteoporoosiga patsientide diagnoosimisel ja jälgimisel rakendatud röntgenitehnikat kasutades mõõtsid uurijad 150 mehe vaagnaluu tihedust. Need mehed hoidsid mobiiltelefoni pidevalt vöö küljes, kandsid mobiiltelefoni kaasas keskmiselt 15 tundi päevas ja olid mobiiltelefoni kasutanud keskmiselt 6 aastat. Uurijad avastasid, et luu mineraalne tihedus oli kahanenud sellel küljel, kus mobiiltelefoni kanti, tõstatades võimaluse, et mobiiltelefoni ümbritsev elektromagnetiline väli võib luutihedust negatiivselt mõjutada.

On tähtis mõista, et senikaua kui mobiiltelefon on sisse lülitatud, kiirgab see radiatsiooni vahelduvalt, isegi siis, kui sa parajasti ei helista. Seega avaldab mobiiltelefoni kandmine 15 tundi päevas sinu kehale peaaegu lakkamatut radiatsiooni põhjustatud mõju.

Varasemad uuringud on näidanud, et mobiiltelefoni radiatsioon on võimeline mõjutama ka meeste seemnerakkude arvu ning nende kvaliteeti ja liikuvust. See mure võib olla palju tõsisem kui radiatsiooni mõju luutihedusele. Üks selline uurimus, mille avaldas PloS One, kirjutab järgmist:

“Mobiiltelefonide raadiolainete elektromagnetilise radiatsiooni tugevuse, tiheduse ja sageduse ulatus tõstab mitokondriaalsete reaktiivsete hapnikkude ühendite tekkimise kiirust inimese spermatosoidides, mis vähendab nende rakkude liikuvust ja vitaalsust, stimuleerides samaaegselt DNA alg-liitumissaaduse loomist ja lõpuks ka DNA fragmentatsiooni. Nende leidude alusel saab teha on selged järeldused laialdase mobiiltelefonide kasutamise ohu kohta suguküpsete meeste hulgas, sest see võib potentsiaalselt mõjutada nii meeste viljakust kui ka nende järglaste tervist ja heaolu.”

Eriti just meestel tasuks ümber mõelda ja loobuda mobiiltelefoni kandmisest vööl või taskus oma paljunemisorganite vahetus läheduses. Lisaks on inimesel samas piirkonnas palju teisigi tundlikke elundeid nagu maks, neerud, käärsool ja põis – need kõik on vastuvõtlikud radiatsioonile.

Hiljutised avastused on tuvastanud tugeva seose mobiiltelefonide ja vähi vahel

Eelmisel aastal teavitas üks Iisraeli uurimisrühm järsust tõusust kõrvasüljenäärmekasvajate tekkimises viimase 30 aasta jooksul. Kõige äkilisem tõus toimus pärast 2001. aastat. Inimese kõrvasüljenääre on teatud süljenääre, mis asub põse lähedal – samas piirkonnas, kus inimesed tavaliselt rääkides mobiiltelefoni hoiavad. Uurijad avastasid, et aastatel 1970–2006 on kõrvasüljenäärmekasvajate hulk kasvanud neli korda, kuigi teiste süljenäärmete esinemise sagedus jäi samaks.

Samuti tunnistas 2008. aasta uurimuse põhialgataja doktor Siegal Sadetzki eelmisel aastal USA senati istungil, et mobiiltelefonid panustavad kõrvasüljenäärmekasvajate tekkimisse. Tema ettekande järgi kasvab tõenäosus, et inimesel tekib kõrvasüljenäärmekasvaja samal pea küljel, mida kasutatakse mobiiltelefoniga rääkimisel, järgnevalt:

• 34 protsenti, kui oled korduv mobiiltelefoni kasutaja ja oled mobiiltelefoni kasutanud 5 aastat;
• 58 protsenti, kui oled elu jooksul teinud rohkem kui umbes 5500 kõnet;
• 49 protsenti, kui oled elu jooksul telefonis kõnelnud rohkem kui 266,3 tundi.

Maailma Terviseorganisatsioon on liigitanud mobiiltelefonide radiatsiooni B-klassi kantserogeeniks

Mobiiltelefonide tellimused ulatuvad tänapäeval ülemaailmselt 5,9 miljardini – see moodustab 87 protsenti kogu maailma elanikkonnast! Võib julgelt öelda, et oleme juba jõudnud tagasipöördumatusse seisu, kui asi puudutab tehnoloogiat. Kuid mobiiltelefonide üha kasvava kasutamise tõttu on ka üha rohkem teadlasi hakanud selle tehnoloogia vastu sõna võtma, hoiatades, et mobiiltelefonide kasutamisel võivad olla tõsised bioloogilised kõrvalmõjud, mida tuleb esmalt teadvustada ja siis neile lahendus leida.

Õnneks on nende hoiatused – küll aeglaselt aga kindlalt – kõlapinda leidmas. 2011. aasta 31. mail andsid Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) välja ühise avalduse, kus tunnistati, et mobiiltelefonid võivad tõepoolest vähki põhjustada, ja liigitasid raadiolainete elektromagnetilised väljad kui “võimaliku inimestele kantserogeense mõju” (2B-klass). Selle liigituse põhjus oli uuring, mis tõestas, et juhtmeta telefonid suurendavad ajuvähi esinemise ohtu.

Organisatsiooni pressiteate järgi:
“Doktor Jonathan Samet (USA Lõuna-California ülikoolist), kes on teadlaste töörühma esimees, kinnitas, et “kõik tõendid – mida tuleb üha juurde – on piisavalt kaalukad toetamaks tehtud järeldust ja 2B-klassi liigitust. See järeldus tähendab, et inimese tervisele võib esineda teatud oht mobiiltelefoni kasutamisel, mistõttu tuleb meil hoolikalt jälgida võimalikku seost mobiiltelefonide ja vähi tekke vahel.”

Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse juhataja Christopher Wild ütles järgmist: “Arvestades selle uue liigituse ja eelnevate leidude võimalikke tagajärgi paljude inimeste tervisele, tuleb korraldada lisauuringuid mobiiltelefonide pikaajalise ja aktiivse kasutamise mõjude kohta. Sellekohase teabe ilmnemiseni on tähtis laiemalt rakendada radiatsiooni vähendamiseks pragmaatilisi meetmeid nagu hands-free seadmete kasutamine ja tekstisõnumite saatmine.”

Suurim oht ähvardab lapsi — kaasa arvatud sündimata lapsi

Kahjuks on suurimas ohus lapsed ja teismelised, seda nii kõrvasüljenäärme- kui ka ajukasvajate tekkimise seisukohast, sest nende õhem koljuluu võimaldab mobiiltelefoni radiatsioonil seda kergemini läbida. Radiatsioon võib ulatuda kuni aju keskosani, kus tekkinud kasvajad on keskmisest surmavamad. Lisaks taastuvad laste rakud kiiremini kui täiskasvanutel, mistõttu on nad vastuvõtlikumad agressiivsete rakkude tekkele. Lapsi ootab ka kokkuvõttes elu jooksul ees suurem kokkupuude radiatsiooniga. Rootsi professori Lennart Hardelli sõnul on inimestel, kes hakkavad teismelistena mobiiltelefoni laialdaselt kasutama, neli-viis korda suurem oht ajuvähki haigestuda kui noortel täiskasvanutel.

Järgnevad pildid, mida on loaga kasutatud raamatust “Public Health SOS: The Shadow Side of the Wireless Revolution”, näidavad selgelt radiatsiooni läbivuse erinevust täiskasvanutes ja noortes lastes. Vaata pilte siit.

Ka rasedatel naistel tasuks vältida mobiiltelefonide kasutamist nii palju kui võimalik. 2008. aastal analüüsisid uurijad ligi 13 000 lapse andmeid ja avastasid, et kokkupuude mobiiltelefoniga emaüsas viibides ja ka lapsepõlves oli mingil määral seotud käitumisraskustega. Raseduse ajal vaid kaks-kolm korda päevas mobiiltelefoniga rääkimine oli piisav, et suurendada sündimata lastes ohtu hüperaktiivsuse ning käitumise, emotsioonide ja suhetega seotud probleemide tekkeks juba enne kooliealiseks saamist. See oht kasvas veelgi, kui ka lapsed ise kasutasid mobiiltelefoni enne seitsme aasta vanuseks saamist.

Üldiselt näitas uurimus, et mobiiltelefone kasutanud emadel oli 54 protsenti suurem tõenäosus sünnitada käitumisprobleemidega laps. Kui ka lapsed hakkasid mobiiltelefoni kasutama, esines neil:

• 80 protsenti tõenäolisemalt käitumisraskusi;
• 25 protsenti tõenäolisemalt emotsionaalseid probleeme;
• 34 protsenti tõenäolisemalt raskusi eakaaslastega suhtlemisel;
• 35 protsenti tõenäolisemalt hüperaktiivsust;
• 49 protsenti tõenäolisemalt probleeme enda ülevalpidamisega.

Eksperdid väidavad vankumatult, et kahjulikku mõju on nüüd võimalik tõestada

Elektromagnetiliste sageduste (EMF) ja juhtmeta tehnoloogiate bioloogiliste mõjude alal tegutsevate ekspertide sõnul ei saa olla mingit kahtlust, et mobiiltelefonid ja sarnased seadmed suudavad põhjustada mitte ainult vähki, vaid panustavad ka paljude teiste tervisehädade tekkimisse, mille hulka kuuluvad depressioon, suhkurtõbi, südamehäired ja viljakusprobleemid. Uurijad on nüüdseks tuvastanud mitu kahju väljendumise mehhanismi, mis kõik selgitavad, kuidas elektromagnetväljad mõjuvavad inimese rakke ja kahjustavad DNA-d.

Üks selline ekspert on doktor Martin Blank, kes on ka üks USA kõige kogenumaid uurijaid alal elektromagnetväljade mõju rakkudele ja molekulidele. Ta pidas 2010. aasta 18. novembril väga informatiivse kõne Commonwealth Club of California programmi raames, mis arutas elektromagnetväljade mõju inimese tervisele ja mille kaassponsoriks oli veebileht ElectromagneticHealth.org. Oma kõnes selgitas ta, miks on inimese DNA oma “helikaalse spiraalse” ehitusega eriti haavatav igasuguste elektromagnetväljade mõjudele.

Nagu kirjeldati ka ajakirja International Journal of Radiation Biology 2011. aasta aprillikuu väljaandesix, on DNA-l kaks fraktaalantennide struktuurilist omadust: elektrijuhtivus ja sümmeetria. Need omadused põhjustavad DNA suuremat reageerimisvõimet elektromagnetväljadega teiste kudedega võrreldes, mis tähendab, et mikrolainete ja meie geneetilise materjali korduva kokkupuute pikaajalised tagajärjed on väga murettekitavad.

Doktor Blank on vankumatu oma väites, et kahju olemasolu kohta ON tõendeid ja see kahju võib olla vägagi märkimisväärne. Ta osutab ka sellele, et neid kahjulikke mõjusid kajastanud uurimused on kõik teiste teadlaste poolt kontrollitud ja ametlikult välja antud ning nende uurimuste tulemusi on korratud, neile on hinnang antud ja “neid on hinnanud teadlased, kes on selleks ka võimelised”. Kirjutasin nende leidude kohta eelmise aasta jaanuaris väga põhjaliku artikli. Kui see teil lugemata jäi, siis laske käia ja visake pilk peale.

2010. aasta novembris avaldati artiklis “Elektromagnetväljade ja elusa aine vahelise suhte mittesoojuslikud efektid ja mehhanismid” analüüs teadaolevatest tegevusmehhanismidest, mille hulka kuulusid ka DNA-ga seotud mõjud. Kõigele lisaks näitas mobiiltelefonitööstuse enda korraldatud ja 13 riiki hõlmanud Interphone’i uurimus 40-protsendilist ajuvähi tekkimise ohu tõusu pärast vähemalt 1640 tundi mobiiltelefoni kasutamist. Rootsis korraldatud iseseisev uurimus, mis avaldati 2007. aastal, näitas 540-protsendilist ajuvähi tekkimise ohu tõusu, kui mobiiltelefoniga oli räägitud enam kui 2000 tundi.

Minu parimad soovitused ohutuks mobiiltelefoni kasutamiseks

Tuleb meeles pidada, et telekommunikatsioonitööstus on palju suurem kui ravimitööstus, mistõttu on neil ravimifirmadest ka palju rohkem mõjuvõimu. Lisaks kasutavad nad oma kauba müümiseks paljusid samu võtteid nagu tubakatööstuski. Selle hulka kuuluvad püüdlused maha teha uurijaid, kes avaldavad mobiiltelefonide müügi seisukohast ebasoodsaid andmeid.

Nagu doktor Davis oma ülalseisvas loengus näitab, võib igasuguse uurimuse tulemusi täpselt ennustada sponsorite pealt. 2008. aastal doktor Lai avaldatud arvustuse järgi on tõenäosus, et uurimus ei avasta “mingit halba mõju”, ligi kaks-kolm korda suurem tööstuse enda rahastatud uurimustes, samal ajal kui iseseisvalt rahastatud uurimused mobiilside tehnoloogia mõjudest inimese tervisele leiavad kaks korda tõenäolisemalt kinnitava tulemuse.

Palun võtke seega arvesse, et juba on saadaval teaduslikud tõendid selle kohta, et mobiiltelefonid ja teised juhtmeta seadmed kujutavad endast märkimisväärset terviseohtu meile kõigile, eriti aga lastele ja rasedatele naistele. Kuigi neid leide ei ole veel laialdaselt avaldatud, oleks tark juba praegu midagi ette võtta nii enda kui ka oma laste kaitsmiseks. Võid vähendada oma kokkupuudet mobiiltelefonide ja teiste juhtmeta seadmete elektromagneetilise radiatsiooniga, kui võtad kuulda järgnevaid nõuandeid:

• Lapsed peaksid alati vältima mobiiltelefonide kasutamist. Kui tegemist ei ole just eluohtliku hädaolukorraga, ei tohiks lapsed kasutada mobiiltelefoni ega mingisugust teist juhtmeta seadet.
• Vähenda mobiiltelefoni kasutamist. Lülita mobiil sagedamini välja. Hoia seda vaid hädaolukordadeks või tähtsamateks asjaajamisteks. Kui sinu telefon on sisse lülitatud, kiirgab see vaheldumisi radiatsiooni ka siis, kui sa parajasti seda ei kasuta. Kui oled lapseootel, võib mobiiltelefoni kasutamise vältimine või vähendamine olla eriti tähtis.
• Kasuta kodus ja tööl lauatelefoni. Kuigi üha rohkem inimesi on hakanud oma ainsa telefonikontaktina kasutama mobiiltelefoni, on tegemist ohtliku trendiga ja võiksid teadlikult otsustada selle hullusega mitte kaasa minna. Skype pakub arvuti kaudu kaasaskantavat numbrit, mille võid reisides lülitada igasse Etherneti pistikupessa.
• Vähenda teiste juhtmeta seadmete kasutamist või loobu sellest üldse. Oleks arukas vähendada selliste seadmete kasutamist. Täpselt nii nagu mobiiltelefonide puhul, on tähtis endalt küsida, kas tõesti peab neid seadmeid nii tihti kasutama. Kõige tähtsam on isegi mitte mõelda magamistoas selliste elektrooniliste või juhtmeta seadmete kasutamisele, mis võivad sinu und häirida.

Kui pead kasutama kaasaskantavat kodutelefoni, kasuta vanemat laadi telefoni, mis töötab sagedusel 900 MHz. Need ei ole küll helistamisel ohutumad, aga vähemalt ei edasta enamik neist lakkamatult radiatsiooni ka siis, kui parajasti ei helistata. Tuleb tähele panna, et ainuke viis tõeliselt kindlaks teha, kas juhtmeta telefonist kiirgub radiatsiooni või mitte, on seda elektrosudumõõturiga hinnata. Kasutada tuleb mõõturit, mis ulatub sinu kaasaskantava telefoni sageduseni (vanad mõõturid seega suurt ei aita). Kuna paljud kaasaskantavad telefonid on 5,8 GHz sagedusega, soovitame otsida raadiolainete sageduse mõõtureid, mis ulatuvad 8 GHz-ni, mis on kõrgeim praegu tavatarbijale saadaoleva mõõturi ulatus.

Teine võimalus on olla väga ettevaatlik telefoni aluse koha valimisega. Kaasaskantava telefoni alus põhjustab kõige rohkem probleeme, sest see edastab signaali ööpäevaringselt isegi siis, kui sa parajasti telefoniga ei kõnele. Kui hoiad telefoni alust vähemalt paar tuba kaugemal kohast, kus veedad enamiku oma ajast – ja eriti oma magamistoast –, siis ei pruugi see sinu tervisele nii ohtlikuks osutuda. Lisaks on sul võimalus kaasaskantav telefon lihtsalt välja lülitada ja kasutada seda vaid siis, kui vajad telefoniga rääkimisel võimalust ringi liikuda. Ideaalne oleks muidugi igal õhtul enne magamaminekut telefoni alus välja lülitada.

Raadiolainete sageduse mõõtureid ja muid tervist kaitsvaid vahendeid võid leida lehelt www.emfsafetystore.com. Siiski võid alati kindel olla, et sinu kaasaskantav telefon tekitab probleeme, kui selles kasutatav tehnoloogia on DECT ehk põhineb raadiotelefonisüsteemil.

• Kasuta mobiiltelefoni ainult siis, kui levi on hea. Mida nõrgem levi, seda rohkem akut sinu telefon signaali saatmiseks kasutama peab; mida rohkem akut mobiiltelefon kasutab, seda rohkem radiatsiooni see kiirgab ja seda sügavamale sinu kehasse ulatuvad ohtlikud raadiolained. Kõige parem on kasutada telefoni ainult parima levi ja maksimaalse “pulkade” arvu korral.
• Väldi mobiiltelefoni kandmist keha lähedal, sest see suurendab veelgi võimalikku kokkupuudet radiatsiooniga. Parim oleks panna telefon kas ridiküli või seljakotti. Mobiiltelefoni hoidmine särgitaskus südame kohal on otsekui ise tervisehädade otsimine, nagu ka telefoni pistmine püksitaskusse, kui mees soovib oma viljakust säilitada.
• Ära eelda, et üks mobiiltelefon on ohutum kui teine. Ei ole sellist asja nagu “ohutu” mobiiltelefon. See kehtib eriti mobiilitööstuse propageeritud SAR-näitaja puhul, mis on põhimõtteliselt kasutu bioloogilise ohu tõelise ulatuse mõõtmisel, sest kahju allikaks ei ole soojusülekanne, mida SAR mõõdab.
• Hoia mobiiltelefoni kehast eemal, kui telefon on sisse lülitatud. Radiatsiooni mõju seisukohast on kõige ohtlikum paik telefoni hoidmiseks umbes kümne sentimeetri raadiuses kiirguse antennist. Sellest piirkonnast tuleks kõik kehaosad eemal hoida.
• Arvesta ka teistega, kes on sinust tundlikumad. Mõned inimesed, kes on muutunud raadiolainete vastu tundlikuks, võivad tajuda teiste samas toas viibivate inimeste mobiiltelefone ka siis, kui telefon on vaid sisse lülitatud, aga seda ei kasutata. Kui oled kohtumisel, ühistranspordis, kaubahallis või mõnes muus avalikus kohas nagu näiteks arsti juures, lülita telefon välja, et hoiduda “kaudse radiatsiooni” mõjust. Ka lapsed on haavatavamad kui täiskasvanud, seega väldi palun mobiiltelefoni kasutamist laste lähedal.

Kui sa kasutad Pong-marki kaitseümbrist, mis suunab mobiiltelefoni radiatsiooni sinu peast eemale ja vähendab ka SAR-i mõju, peaksid arvestama sellega, et suunates radiatsiooni eemale oma peast, võid sellega võimendada radiatsiooni mõnes teises suunas, võib-olla sinu kõrval seisva inimese poole; kui mobiiltelefon on sinu taskus, võid aga hoopis võimendada radiatsiooni enda keha suunas. Kõikide radiatsiooni kiirgavate seadmetega ümber käies tuleks alati olla ettevaatlik. Soovitame mobiiltelefonid alati väljas hoida, kui tegemist ei ole just hädaolukorraga.

• Kasuta turvalisemat kuularitehnoloogiat. Juhtmetega kuularid lasevad sul mobiiltelefoni kehast kaugemal hoida. Kui aga juhtmega kuular ei ole korralikult isoleeritud – nagu enamik neist –, muutub juhe ise antenniks, mis tõmbab ümbruskonnast ligi raadiolaineid ja saadab radiatsiooni otse sinu ajju.

Tee kindlaks, et sinu kõrva signaali saatev juhe on korralikult isoleeritud. Kasutamiseks kõige paremat liiki kõrvaklapid on ühend isoleeritud juhtmest ja airtube-kuularitest. See toimib nagu stetoskoop ja toimetab informatsiooni sinu pähe päris helilainetena. Kuigi on juhtmeid, mida tuleb igal juhul isoleerida, ei ole olemas ühtegi sellist juhet, mis ulatub täielikult peani välja.

Autor: Doktor Mercola

Allikas: www.articles.mercola.com

Tõlkinud: Joonas Orav