Florian Biesinger: kui loomsetest valkudest saab kinnisidee

Kirjutasin umbes aasta tagasi avaliku kirja Eesti toitumissoovituste töörühmale teemal “Kas Eestis keelustatakse kaunviljatoidud?” Kirja aluseks oli töörühma kava lisada soovitus, et valdav osa valkudest tuleks saada loomsetest allikatest: lastel vähemalt 75% ja täiskasvanutel vähemalt 65%. Kirjas oli välja toodud, milliste absurdsete järeldusteni selline soovitus viib ja miks soovitusel puudub teaduslik alus. Kirjaga saab lähemalt tutvuda

Kaerahelbepuder sojapiima, linaseemnete ja külmutatud marjadega. Eine annab 500 kcal ning 24,3 g taimseid valke. Valkude osakaal toiduenergiast 19,4%.17

Läätsesupp teraleivaga. Eine annab 500 kcal ja 30,0 g taimseid valke. Valkude osakaal toiduenergiast 24,0%.

Kikerhernejahust omlett rooskapsaste ja teraleivaga. Eine annab 500 kcal ja 31,5 g taimseid valke. Valkude osakaal toiduenergiast 25,2%.19

Loomsete valkude soovitust on oluliselt suurendatud

Kaasaegsetes tõenduspõhistes toitumissoovitustes reeglina soovitatakse suurendada taimse toidu osakaalu nii tervislikel kui keskkondlikel põhjustel. Eesti uutes soovitustes on aga hoopis loomsete valkude osakaalu varasemaga võrreldes suurendatud: noorematel lastel kuni 50%-lt vähemalt 75%-ni ja vanematel lastel 33%-lt vähemalt 75%-ni

TAI NutriData toidu koostise andmebaasi

Loomsete ja taimsete saaduste panusest erinevate toitainete ja toiduenergia saamisse annab ülevaate järgnev graafik:

Mitmed suured terviseorganisatsioonid nagu WHO13, World Cancer Research Fund22 (WCRF, Maailma Vähiuuringute Fond) jt on võtnud selgelt suuna taimsel toidul põhineva toitumise propageerimisele. Ka riiklike toitumissoovituste tööversioonis on korduvalt rõhutatud taimsete toitude olulisust (nt lk 293: “Kuna inimese söömises peaksid olema suures ülekaalus taimset päritolu toidud …” ja “… on äärmiselt oluline, et söömine oleks võimalikult rikkalik ja mitmekesine taimset päritolu toitude poolest”). Toitumisviis, milles loomse toidu osakaal ulatub ligi kolmandikuni (31,7%), on aga tugevalt loomsele toidule tuginev. Samas on huvitav tõdeda, et kuigi näidismenüüst annavad nii suure osa loomsed saadused, jääb loomsete valkude tarbimine allapoole töörühma väljapakutud soovitust.

Loomse valgu ületähtsustamine loob olukorra, kus toitumine ei vasta olulistes osades enam toitumissoovitustele ja toob kaasa tõsiseid terviseriske. Nii näevad toitumissoovitused ette, et taimsete rasvade osakaal peaks olema vähemasti 60% kogurasvadest (lk 104), kuid näidistoidukorvis on see vaid 53%. Küllastunud rasvade tarbimissoovitus on alla 10% toiduenergiast (lk 104), näidismenüü sisaldab aga ligi 11%.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmeil on südame- ja veresoonkonnahaigused Eestis surmapõhjus number üks ning Eesti on nendesse haigustesse suremuselt juhtpositsioonil nii Euroopas kui kogu maailmas23. WHO andmeil on umbes 60 protsendil vähemalt 25-aastastest eestimaalastest kõrgenenud kogukolesterool24. Ameerika Südameliit (American Heart Association, AHA) soovitab tungivalt kõigil tervetel üle 2-aastastel inimestel saada küllastunud rasvadest mitte enam kui 7% päevasest toiduenergiast, mis tähendab 2000 kcal energiatarbe puhul mitte enam kui 16 g küllastunud rasvu25. Võrdluseks, näidistoidukorv annab üle 24 g. Neile inimestele, kellel on soovitatav vere LDL-kolesterooli alandamine (hõlmab märkimisväärset osa Eesti täiskasvanud elanikkonnast), on AHA soovitus veelgi rangem: 5-6% päevastest kaloritest ehk 11-13 g küllastunud rasvu päevas. Toitumissoovitustes välja pakutud loomsete valkude suure osakaalu juures on sellise küllastunud rasvade tarbimistaseme raamidesse jäämine väga keeruline ning tavainimese jaoks ebareaalne.

Kaunvilju näpuotsaga

Eesti toidusoovitustes on kuivatatud kaunviljad liigitatud köögiviljade alla, mis ei võta kahjuks arvesse kaunviljade toitainelisi iseärasusi, sh köögiviljadest suuremat valgu- ja energiasisaldust. Nädalas soovitatakse süüa kaunvilju 3-4 portsjonit. Kuna köögiviljade grupi portsjon annab umbes 30 kcal, on kaunviljade soovituslikud kogused haletsusväärselt väikesed. Nii katab ühe konservi jagu kaunvilju vähemasti kahe nädala kaunviljade soovituse, üks tassitäis kuivatatud ube aga umbes pooleteist kuu soovituse ning 2 kg kuivatatud herneid, ube või läätsi ühe aasta soovituse.

Näidistoidukorvi kaloritest andsid kaunviljad vaid 1,5%, mida on ligi kolm korda vähem kui lisatavaid suhkruid (suhkur, mesi ja moos) ning ligi 19 korda vähem kui piima-, liha- ja munatooteid.

Ka pähklitel-seemnetel, mis on head taimsed valgu ja tervislike rasvade, kuid ka mitmete teiste oluliste toitainete allikad, on toidusoovitustes ja näidistoidukorvis väheoluline roll. Pähklid ja seemned annavad näidismenüü kaloritest 3%, mida on ligi kolm korda vähem kui õlidest (rapsi- ja oliiviõli) saadavaid kaloreid.

Kahe olulise taimse toidugrupi – kaunviljad ja pähklid-seemned – põhjendamatult tagasihoidlik roll uutes toidusoovitustes on seletatav loomsete saaduste suure osakaaluga, mis ei jäta ruumi neile nii tervislikele ja toitaineterikastele taimsetele toiduainetele.

Kokkuvõte

Eesti uute toitumissoovituste koostajad on deklareerinud, et toitumissoovitused peavad tuginema tõenduspõhistele andmetele. Plaanitav soovitus loomsete valkude tarbimiseks – lastel ja noorukitel vähemalt 75% kogu valkudest, täiskasvanutel vähemalt 60% – on aga täna sama problemaatiline nagu aasta tagasi, sest:

1. Soovitusel ei ole teaduslikku alust. Loomsete valkude soovituste ainus teaduslikult põhjendatav alampiir on 0, küll aga on alust seada tarbimisele ülemine piir.
2. Läheb vastuollu suurte terviseorganisatsioonide (nt WHO ja WCRF) tervisliku toitumise soovitustega.
3. Ignoreerib maailma suurimate toitumisviisi ja tervise vahelisi seoseid uurivate prospektiivsete epidemioloogiliste kohortuuringute (EPIC-Oxford ja Adventistide 2. Terviseuuring) tulemusi, mis näitavad, et loomseid valke mittesöövatel inimestel on väiksem mitmete oluliste krooniliste haiguste risk. Nimetatud uuringute olulisemate tulemuste kokkuvõtte leiab eelmisest töörühmale suunatud kirjast, millega saab tutvuda siin.
4. Võib kaasa tuua olukorra, kus soovitustest kinnipidamiseks tuleks vältida või piirata paljude taimsete toiduainete söömist, mida seostatakse krooniliste haiguste riski vähenemisega: kaunviljad, täisteratooted, seemned ja valgurikkad köögiviljad (nt brokoli ja tumerohelised lehtköögiviljad). Kuna toitumissoovitused on aluseks institutsionaalset toitlustamist puudutavatele õigusaktidele, võib antud soovituse jõustumine tähendada valgurikaste taimsete toiduainete pakkumise lõpetamist lasteaedades, koolides, haiglates jt asutustes.
5. Riiklikud toitumissoovitused peaksid lähtuma rahvatervise huvidest.
6. On paradoksaalne, et valgurikaste taimsete toiduainete tõrjumine toitumis- ja toidusoovitustest leiab aset ÜRO poolt väljakuulutatud rahvusvahelisel kaunvilja-aastal.