Paljud emotsioonid tulenevad otseselt suhtumisest põhiväärtustesse. Toon näiteks naise, kes usub, et kui ta tahab olla korralik inimene, peab ta kodu korras olema. Ta läheb närvi, kui kodu on segi pööratud. Tema viha tuleb sellest, et teiste käitumine häirib tema enesehinnangut, mis sõltub pereväärtuste järgimisest. Mõni teine naine, kes usub, et väärtuslik olemiseks peab ta olema sale, läheb närvi, kui teised ta kehakaalu arvustavad või uurivad, mida ta sööb ja kas ka trenni teeb. Kui mängus on enesehinnang, on väga raske millessegi rõõmsameelselt suhtuda.
Oma emotsioone jälgides, tunnistades ja mõistes aitab see tegevus meil oma väärtushinnanguid uurida ning puhastada n-ö kõvakettad soovimatutest andmetest. Oluline on oma tundeid endale tunnistada, mitte maha suruda. Kui suudame negatiivsete tunnetega toime tulla, suudame end tublisti edasi aidata.
Kahjuks on see väga raske, kui me ei ole emotsionaalses mõttes enesega kontaktis. Meie ühiskonnas näevad paljud vaeva oma tunnetest arusaamisega, sest kodus õpetati tundeid kartma. Me näeme alateadlikku survet tunded maha suruda näiteks siis, kui lapsevanem õpetab last: „Jäta nutt. Ära tee sellest väljagi,“ või kui kuuleme, kuidas täiskasvanud arvustavad kedagi, kes oma tundlikkust välja näitab.
Emotsioonid on võimas indikaator selle kohta, mis meis toimub. Ühtlasi on nad osa täiuslikust süsteemist, mis tegeleb kehale osaks saavate kogemuste töötlemisega. Nutmine pole negatiivne nähtus – see võib leevendada stressi ja tuua rahu. Mõnikord tuleb end kokku võtta ja kiiresti reageerida, sagedamini on aga kasulikum rahulikult järele mõelda. Kui ühed ja samad tunded ning stsenaariumid pidevalt korduvad, tähendab see märki, et on vaja tähelepanelikult järele uurida, mis meis toimub.
Kui oleme omaks võtnud, et emotsioonid on võti põhiväärtuste juurde, on ka kergem neile piisavalt tähelepanu pühendada. Tunded annavad meile teavet, mida vajame oma arusaamade muutmiseks ja uute võimaluste nägemiseks.
Ahistavad peremüüdid mõjutavad inimese enesehinnangut ja võimet enesest lugu pidada. Millal iganes takistavad need inimesel endast positiivselt mõelda, on loomulik tulemus negatiivsed emotsioonid. See annab meile olulist teavet. Kui kannatad kas või mõne käitumishäire all järgnevast loetelust, on aeg uurida oma alateadvust ning leida mustrid ja arusaamad, mis su teadvust lõhuvad:
• narkootikumid, alkohol
• nurjunud suhted
• väärkohtlemine
• usuline pettumus ja/või viha
• emotsionaalne eemalehoidmine
Nagu juba öeldud, on mis tahes teave, õpetus, traditsioon, väärtushinnang või ettekujutus, mis sunnib meid ennast põlgama või vihkama, kõigest illusioon. Me kõik oleme imelised vaimsed olendid jumalike võimetega. Mõnikord võib tervenemine tuua kaasa selle, et tunneme vastumeelsust mõne oma valiku või käitumise vastu, kuid tõde aitab näha endas head, mitte halba.
Kui oled emotsionaalselt raskes olukorras, kasuta negatiivsed tunded ära. Lase neil justkui kustutada keha/meele kõvakettalt halb info – uskumused, mis takistavad sul ennast armastada ja omaks võtta.
Kui tahame maailma tervendada, tuleb alustada iseenesest. Väljaspoolne tegelikkus peegeldab seda, mis on sisemuses. See on seadus. Mida külvad, seda lõikad; mida iganes teed, tuleb sajakordselt tagasi.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Rebecca Linder-Hintze raamatust „Tervenda oma suguvõsa mustreid ja perekonna lugu“.
