Sinu hinge ülima mõistmise perspektiivist vaadatuna on elu neutraalselt kulgev avardumine, kus kõik toimub täiusliku jumaliku korra järgi. Iga näiliselt juhusliku päeva näiliselt juhuslikul hetkel liigub jumalik arm suurema evolutsiooni poole. Sinu piiratud perspektiivist võib näha vaid stoppmärke või auke tee peal ja võid arvata, et need on tüütud või lubamatud, aga su Tegelik Mina, mis on Jumalikuga üks, asub suuremas teadvuses, selles, mis usaldab ülimat tulemust ja lubab sellel ilmneda, kirjutab Panache Desai oma raamatus”Väärtusta ennast”.
Sinu hinge ülima mõistmise perspektiivist vaadatuna on elu neutraalselt kulgev avardumine, kus kõik toimub täiusliku jumaliku korra järgi. Kõik on osa sellest ärkamisest: armastus ja abieluettepanek, ohvriks muutumine, tunnustuse puudumine, sünd, surm, ahistamine – iga viimane kui üks kogemus. Samuti on see igavus, sõltuvus, pikk tee tööle ja koju, varajased hommikused jalutuskäigud pargis, pidu laevalael, ületöötunnid. Eralduse tajumine ja ühenduse tajumine. Kui saaksid elada teadlikkusega ja vaadata seda maailma 10 000 meetri kõrguselt, siis näeksid, et kõik, mis aset leiab, toob sind täieliku taipamise seisundi, täieliku valgustatuse juurde. See on arm, teadlik mõistmine, et kõiges toimib täiuslikkus.
Iga kogemus on loodud sinu äratamise eesmärgil. Mõista, et kogu see reaalsus toetab sinu avardumist. Lase minna minevikul, ohvritundel ja oma elulool, sest tõsi on see, et sina pole su elulugu. Sina pole su valu. Sina pole su positsioon. Sa pead õppima usaldama elu ja laskma minna kõigel, mis looritab su Tegelikku Mina. Sa pead õppima sellele alistuma, teades, et alistumise käigus lased sa minna vastuseisul sellele, mis praegu toimub. Selles usalduses on vabadus.
Ma tean, kui raske on aru saada, et olukord, mis tegi sinust ohvri, mis tekitas sulle haava, on samas ka võimalus. Aga kuni sa selle probleemi välistad, ei saa sa vastust. Kui hoiad kõvasti kinni süüdistamisest ja vihast oma vanema, sõbra, ülemuse või partneri vastu, ei lase sa lahendusel enda olemuses avalduda. Vaata asja sellest perspektiivist, et sinu elu kõige võimsamad kogemused on andnud sulle võimaluse avardada sinu teadvust. Aja jooksul oled sa võimeline aru saama, kuidas need kogemused on sinu arengut mõjutanud. Lühidalt, kõik su elus on toimunud sinu jaoks.
Sulle on korduvalt näidatud seda pragu, mis avaneb armule. Aga sa pead tahtma seda vaadata ja tunda, nii et sa pole enam ohver, vaid hakkad end jõustama. Kuidas see praktikas käib? Kõigepealt võta hetk aega ja mõtle millelegi, mida sul on raske minna lasta. Seejärel, kui valmis oled, tegele järgmiste küsimustega. Pea meeles, et sa vaatad seda kümne tuhande meetri kõrguselt. Milliseid emotsioone mu kogemus kaasa tõi: kurbust, viha, häbi, hirmu? Millised omadused või jooned ma selle kogemuse tõttu omandasin? Kes ma praegu seetõttu olen? Kuidas on see kujundanud mu elukogemust? Kas olen oma haavast loonud liialdatud loo oma lõksus olevate emotsioonide tõttu? Mis oli selle kogemuse eesmärk?
Kaine mõistus, küsimuste esitamine ja arusaamine on valgusallikad, mis võimaldavad sul lasta minna reaktiivsusel ja toovad sind isikliku vastutuse, aususe, selguse ja otsusekindluse juurde. Kannatus oli – aga meel kipub seda kogemust suurendama ja seejärel moonutab seda hirm. Meel tõlgendab seda moonutust reaalsusena ja kujundab sinu loo. Kannapööre, mille oma meeles teed, võib anda sulle selguse selle kohta, mis on sinu jaoks tegelikult tõde. Ja seejärel võid vabastada vibratsioonilise transformatsiooni kaudu hirmu energia. Alternatiiviks on elu jätkumine ülekohtuses reaalsuses, kus Jumal on ebaõiglane ja sa võid loota üksnes kannatusi.
Kõigel, mida sa koged, on eesmärk. See tundub nii raske seetõttu, et on isiklik, teeb nii kõvasti haiget. Aga sa suudad muuta oma suhtumist sellesse. Kuidas aktsepteerida traumat, tagasilükkamist ja hülgamist oma arengu osana? Raskes olukorras aitab see, kui näed olukorda mitte ainult negatiivse, vaid negatiivse ja positiivsena. Suurem osa inimesi liigitab kogemused headeks või halbadeks, aga see loob vaid jäigad piirid, mis hakkavad meid hiljem takistama. Negatiivsetena tajutud elukogemused loovad sinus positiivseid omadusi, mida muidu poleks. Elukogemused kujundavad sind, aga ei pea sind määratlema. Selle, kes sa oled, määratleb Jumalik.
Inimene, kes on kogenud ahistamist, suudab ahistamist kogenutele paremini kaasa tunda. Inimesed, kes on võidelnud vähiga, suhtuvad suure mõistmise ja kaastundega neisse, kellel on see võitlus käimas. Jah, vahel jäävad inimesed kinni korduvatesse traumaatilistesse silmustesse, aga enamikule saab kannatusest kaastunde värav ja see suunab inimesi armastuse poole. Selles on arm – ja arm juhatab alati avardumisse, kui oled sellele avatud.
Järgmine samm, kuidas lõpetada tunne, et oled ohver, on lasta minna kõigil valusatel sündmustel ja sellel, mis on nendega vibratsiooniliselt seotud. Seda nimetan ma “vibratsiooniliseks andestamiseks” ja see algab teadmisega halva kohtlemise või ründamise allikast. Kontekst loob kaastunde. Kuidas kasvatati inimesi, kes sind halvasti kohtlesid? Milliseid kannatusi nad pidid taluma? Ava end, et konteksti mõista.
Vahel, kui on tõesti raske minna lasta, aitab see, kui kujutled ründajat vaese abitu lapsena, kellel on valus. Seejärel, ka kõige nõrgema kaastunde kaudu, mis on tulnud läbi visualiseerimise, leeveneb vajadus hoida kinni sellest emotsioonist, energiast, juhtumist. Kindlasti ei tähenda see, et nende inimeste teod olid süütud. See lihtsalt annab võimaluse siduda nende sündmustega uut energiat – sinu jaoks. Asi pole nende tegude kordasaatjates. Asi on sinu jõudmises samadhi, ühesuse kogemiseni. Ühesus on kõikevaldav kogemus, mis hõlmab kõiki asju osana sinust – pole kedagi, kes reeglitest üle astuks, seega pole ka üleastumisi. Mõtle kõigile neile inimestele oma elus, keda sa süüdistad millegi pärast, mis sinu arvates on valesti läinud – südamevalu, lahutus, kriitika, rahalised raskused. Aga kui kõik see – hoolimata sellest, kuidas sa sellesse tollel hetkel suhtusid – polnud midagi muud kui kutse naasta armastuse juurde? Tegelikult poleks armastuse kohalolekul ükski neist sündmustest mõjutanud sind nii, nagu need mõjutasid. Ma tean, et paljudel on seda tõde raske mõista. Ent kui sul puudub valmisolek seda mõista, ei saa sa kunagi olla vaba.
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Panache Desai raamatust “Väärtusta ennast”.
Tänapäeval kuuleb paljude inimeste suust lauset: “Ma ei ole piisav.” Miks see nii on ja kust see ebakindlus on alguse saanud, tasub igaühel endal mõtiskleda. Eneseväärtustamine on inimese elus üks tähtsamaid oskusi. Kui väärtustad ennast, siis väärtustavad sind ka teised.
Panache räägib eneseväärtustamise olulisusest inimese elus, jagades juhiseid, kuidas selle teemaga oma elus hakkama saada. Väärtusta ennast sellisena, nagu sa oled – see on väga oluline.
Panache Desai on tänapäeva vaimne õpetaja ja visionäär, kelle sõnum, mis rõhutab armastuse ja eneseväärtustamise tähtsust, on toonud ta seminaridele ja töötubadesse tuhandeid inimesi kõikjalt maailmast. Ta ei pea end kuuluvaks ühtegi religioossesse ega spirituaalsesse rühmitusse ning aitab inimestel vabastada end valust, kannatustest, kurbusest ja piiravatest uskumustest. Panache sündis ja kasvas Londonis. Pärast elu muutvat kogemust ülikooli viimasel kursusel pühendus ta vaimsusele ning lahkus Londonist ja sõitis Ameerika Ühendriikidesse. Panache ebatraditsioonilised meistriklassid, telesaated ja veebiülekanded innustavad inimesi üle maailma. Ta pakub energeetilisi vahendeid ja tehnikaid, et avada inimestes peituvat lõpmatut potentsiaali.
