Kuidas teadvust ja alateadvust koos tööle panna ning sellest koostööst parimat võimalikku tulemust saavutada?
Oma eesmärke ellu viies kasutame me nii oma teadvust kui ka alateadvust. Eesmärgid saavutame me ainult siis, kui meie mõlemad meeled “mõtlevad” ühtemoodi. Nendel on aga erinevad funktsioonid:
TEADVUS
– seotud tahtega, püstitab eesmärke ja hindab tulemusi
– mõtleb üldistavalt, meeldivad uued ideed ja tegevused
– seotud ajaga, on keskendunud minevikule ja tulevikule
– lühiajaline mälu, u.20 sekundit
– piiratud infotöötlemise võime (40 bitti informatsiooni sekundis), on võimeline tegelema korraga mõne üksiku sündmusega
ALATEADVUS
– harjumuslik, kontrollib keha funktsioone, sealhulgas motoorikat, südame tööd, hingamist ja seedimist
– mõtleb sõna-sõnalt, tunnetab maailma viie meele abil (nägemine, kuulmine, tundmine, maitsmine ja haistmine)
– pikaajaline mälu, salvestab läbielatud kogemused, suhtumised, väärtused ja uskumused
– ajatu, keskendub ainult käesolevale hetkele, kasutab minevikus õpitud praeguses hetkes toimimiseks
– suurem infotöötlusvõime (u.40 miljonit bitti sekundis) ja võib samaaegselt tegeleda tuhandete ülesannetega
Kui me võrdleme teadvuse ja alateadvuse infotöötlemise võimet, siis kui me teadlikult ihkame mõnda eesmärki, millega alateadvus nõus ei ole, siis kumb neist võidab? Loomulikult see, kes suudab rohkem infot kiiremini läbi töötada. Sellepärast on ilma oma alateadvusega koostööd tegemata teadlikul meelel võimalused väga väikesed. Ja tulemuseks on see, et me küll seame endale eesmärke ja pingutame nende elluviimise nimel, aga tulemused on tagasihoidlikud või olematud.
Alateadvusest võib mõelda ka kui arvuti kõvakettast, millel on mõned aegunud programmid ehk teisisõnu – negatiivsed uskumused. Meie edasiliikumist takistavaid uskumusi oleme me „omandanud“ oma eelneva elu jooksul, juba alates varajasest lapsepõlvest.
Näiteks sportlane, kes on kõvasti treeninud, heas vormis, aga otsustaval võistlusel ei tule sooritused üldse võimetekohaselt välja. Tema alateadvuses võib olla negatiivne uskumus, et „Ma ei saa hakkama“.
Takistavaid uskumusi on üsna kerge muuta, aga aega võib võtta nende ülesleidmine. Varjatud takistavate uskumuste leidmise ja muutmisega tegeletakse näiteks ka coachingus.
Täname Ülle Reilsoni artikli jaoks kasutatud materjali eest!
Allikas www.novi.ee
