Võilill puhastab maksa ja verd, taimega ravitakse nahahaigusi, lümfiteede põletikke, kehvveresust, parandatakse seedekulglat. Juuretõmmist, mõnel juhul ka juure-lehetõmmist kasutatakse furunkuloosi, vistrike, nahalööbe ja muude ainevahetushäiretest tingitud probleemide korral.
“Võilill on üks kõige täiuslikum taimne toit Maa peal. Kõik elujõulised toitained on esindatud ühes allikas ja parimas vahekorras, nii et keha saab siit kõik suurepäraselt kätte,” ütleb herbalist Gregory Tilford.
Mis teeb võilille nii kasulikuks?
Selles lilles on bioloogiliselt aktiivsete ainete pakett, mis aitab kehal kasutada neid väga efektiivselt. Üle 64 toitaine ja tervist toetava ühendi on siis leitud just võililles. Nad sisaldavad rohkem beetakaroteeni kui porgandid, rohkem kaaliumi kui banaanid, rohkem letsitiini kui sojaoad, rohkem rauda kui spinat, ääreni täis A, C, E vitamiine, tiamiini ja riboflaviini, kaltsiumi, fosforit ja magneesiumi. Kõik nende kombinatsioonid on maksa jõuliselt toetavad, verd puhastavad, aneemia peatajad, nägemise parandajad, kolesteroolitaseme reguleerijad, vererõhu reguleerijad ja palju palju muud.
Noori võilillelehti võib koos nõgese, naadi, põdrakanepi ja erinevate pungadega kevadistesse salatitesse ning pestosse panna alates sellest, kui need oma esimesed ninad mullast välja ajavad. Ka praegu tasub salatisse panna taimekodara keskelt noori lehti, need on mahedamad.
Sööge võililli terviseks – pange neid pirukasse, supi ja salati sisse või vuristage valmis üks tervisekokteil, mõrkjas vein või keetke hoopis kuivatatud võilillejuurtest tassike kohvi.
Pleegita mõru mekk ära!
Kui võilillelehti pleegitada, muutub nende mõrkjas maitse mahedalt vürtsikaks ning lehed muredaks. Pleegitamiseks pane lehepuhma peale kast, tünn või mõni muu anum. Võilillepeenra võid katta musta kilega.
Retseptid võilillest:
Võilillesiirup
2 osa võililleõisikuid
0,5-1 osa vett
võib lisada sidrunit, ingverit, tšillipipart, melissi, piparmünti, kaneeli, vanillikaunu, rosinaid või datleid.
1 liitri vedeliku kohta ca 500 g suhkrut.
Eraldada õisikud rohelisest õiepõhjast (võib keeta ka koos, kuid siis jääb siirup pisut mõrkjas ja rohekas), valada keeva veega üle ja jätta 24 tunniks seisma. Pigistada õisikutest vedelik välja, lisada soovitud maitseained ja lasta vedelik keema. Seejärel lisada suhkur ja keeta madalal kuumusel umbes 2 tundi. Panna steriliseeritud purkidesse ning kaanetada õhukindlalt. Jahtudes siirup pakseneb.
Valmis siirupit saab serveerida dessertides, kastmeks juustu juurde, marineerida liha, lisada teele või morsile. Maitseb ülihea ka lihtsalt saiaga.
Marineeritud võilillenupud I
Noori võilillenuppe (mida nooremad, seda hõrgumad)
Marinaadi jaoks küüslauku, tilli, tšillipipart, soola, suhkrut, oliiviõli, õunaäädikat, sinepiseemneid, veidi koriandrit. Kogused panna loominguliselt, oliiviõli rohkem kui äädikat. Võilillenupud sobivad väga hästi ka seentega koos marineerituna.
Võilillenupud pesta, panna purki ja valada üle marinaadiga. Kuumutada 60-70 kraadi juures mõni minut nii, et võilillenupud ei pehmene vaid jäävad krõmpsuks! Kaanetada.
Mõned purgid võilillenuppe tegin koos noorte naadivõsude, nõgese ja põdrakanepiga. Seda on hea lisada suppidele ja kastmetele.
Marineeritud võilillenupud II ehk vale-kapparid
0,5 l äsja tärganud, avanemata võilille õienuppe
peotäis küüslauguküüsi
Marinaad
0,2 dl vett
2 sl suhkrut
0,5 sl soola
1 sl söögiäädikat
0,5 sl sinepiseemneid
10 tera musta pipart
Maitsesta keev vesi vürtsidega, keeda 5 minutit ning vala hulka äädikas. Pese võilillenupud voolava külma vee all. Puhasta küüslauk ja pane kihiti võililledega purki. Vala üle kuuma marinaadiga ja keera purk õhukindlalt kinni. Lase 2−3 päeva külmas seista. Söö prae kõrvale. NB! Vale-kapparid on suhteliselt terava maitsega!
Roheline jäätisekokteil
punt võilillelehti
250 g vanillijäätist
500 g maitsestamata jogurtit
veidi ploomimahla
peotäis meelepäraseid marju (võivad olla ka külmutatud)
Kalla noored võilillelehed kuuma veega üle (ära leota neid pikemalt!), et mõrkjat mekki mahendada. Pane kõik koostisosad kannu ja vahusta saumiksriga mõnusaks kokteiliks.
Võilillevein
10–15 l võililleõisi
8 sidrunit
2 kg rosinaid
5 kg suhkrut
5 l vett
veinipärmi
Lahusta pool suhkrust 5 liitris kuumas vees. Tõsta hulka võililleõied, rosinad ja tükkideks lõigatud sidrunid. Lisa nii palju vett, et saaksid kokku 20 liitrit. Lahusta selle hulka veinipärm.
Hoia segu temperatuur 20–25 kraadi juures ja loksuta või sega seda vähemalt kaks korda päevas. Nelja päeva pärast kurna õied, sidrunid ja rosinad välja ning lahusta puhtasse segusse ülejäänud suhkur.
Lisa nii palju vett, et kokku tuleks 25 liitrit segu. Lase veinil käärida. Kui käärimisprotsess on lõppenud, kurna sade ja lase veinil enne pudelitesse villimist veidi selgineda.
Võilillemesi
1 l võililleõielehti
1 l vett
0,5 sidrunit
1 kg suhkrut
näpuotsatäis vanillsuhkrut
Puhasta päikeselise ilmaga korjatud võililled ning näpista õie tagant ära roheline varrejupp (nõnda väldid mõrkja maitse tekkimist). Vala vesi potti, puista hulka õied ja lisa viilutatud sidrun.
Kuumuta keemiseni, seejärel alanda temperatuuri ja keeda segu veel pool tundi. Tõsta pott pliidilt ning jäta toatemperatuurile 5−6 tunniks tõmbama. Kurna vedelik, vala tagasi potti ja kuumuta keemiseni.
Vala ettevaatlikult sisse suhkur ja sega, kuni see on lahustunud. Kuumuta nõrgal kuumusel aeg-ajalt segades umbes 4 tundi, kuni segu on muutunud vedela mee sarnaseks.
