Üksnes saksakeelses areaalis kannatab enam kui 14 miljonit inimest diagnoositud ärevushaiguste all, nendest kahte miljonit vaevavad pidevalt üha korduvad paanikahood. Need inimesed ei soovi mitte midagi muud kui võimalikult kiiresti normaalsesse ellu tagasipöördumist, ellu, kus ei ole hirmu hirmude ees. Omaenese kogemuste najal püstitasin endale juba palju aastaid tagasi ülesande: teha kõike minu võimuses olevat, et aidata paanikahoogude käes vaevlevaid inimesi kiiremini ja igakülgsemalt, kui seda seni on olnud võimalik teha. Sestap oleme Berliinis oma psühhoteraapia praksises spetsialiseerunud just ärevushäirete ravile, kirjutab Klaus Bernhardt oma raamatus “Paanikahäired ja nendest vabanemine”.
Selleks, et paanikahooge vältida ja nendega edukamalt toime tulla, on hea teada, mis vallandab paanikat. Siin on viis levinud põhjust:
• Enamus paanikahoogudest vallandub seetõttu, et te pole juba pikemat aega oma kõhutunde häält kuulda võtnud.
• Kõhutunne erineb teadlikust mõtlemisest selle poolest, et see kunagi ei argumenteeri. Niisiis, kui te hakkate kaaluma argumente, kas peaksite midagi tegema või tegemata jätma, siis olete omadega teadlikus mõtlemises kinni ja ei kasuta enam alateadvuse uskumatult täpseid ja tarku otsustamismehhanisme.
• Pidevalt negatiivne mõtlemine ja juurdlemine ahistab päev päeva järel aju ja põhjustab seda, et inimesel hakkavad ilmnema ärevushäired ja paanikahood.
• Vahetevahel võib paanikahoogudel olla ka mõni kehaline põhjus, kuid need ei vii kunagi regulaarsete ja korduvate paanikahoogudeni. Nende põhjuseks on alati vaid negatiivne juurdlemine.
• Ärevushäirete kehalised sümptomid on esile kutsutud neurotransmitterite poolt. Te ei ole ei kehaliselt ega ka psüühiliselt haige. Üksnes teie psüühe tahab teile just sellisel moel teatada, et tingimata peaksite oma elus midagi muutma.
Allikas: Klaus Bernhardt “Paanikahäired ja nendest vabanemine”, kirjastus Pilgrim
