Lapsvanemaks olemine on ilmselt üks maailma raskemaid ameteid. See on täidetud igapäevaste tõusude ja mõõnadega ning alatasa tuleb ette ootamatusi, mille lahendamiseks sul puuduvad oskused ja teave. Siin toome välja viis lauset, mille ütlemist võiksid vältida, kui sa soovid, et sinu tütrest kasvaks enesekindel ja õnnelik naine. Isegi kui ta on veel väike ja sulle tundub, et öeldud sõnad ei saa teda piisavalt tugevalt mõjutada, siis ikkagi – ta kuulab, jätab meelde ning need kasvõi möödaminnes öelnud sõnad võivad mõjutada teda kogu elu.
Need on viis lauset, mida sa ei peaks oma tütrele ütlema:
1. “Lõpeta see nutmine!”
Kui sa käsid tal nutmine lõpetada, siis sa justkui keelad tal oma emotsioone väljendada. Samuti võib see anda talle impulsi, et tema tunded pole nii palju väärt, et neid välja näidata. Isegi kui sulle tundub, et nutmise põhjus on pealtnäha tühine, katsu see välja uurida ja sellest temaga rääkida. Rahulik kuulamine on enamasti kõik, mida su laps vajab.
2. “Niimoodi käitudes hirmutad sa kõik poisid eemale!”
Ära kunagi rõhuta seda, et poistele meeldimine võiks olla tähtsam kui see, mis talle endale meeldib. Kui talle meeldib tegeleda mõne hobi või harrastusega, mida enamasti “meeste alaks” peetakse, siis las ta tegeleb sellega. Ennast maha suruda ning teha valikuid lähtuvalt sellest, mida teised arvavad ja mis teistele meeldiks, toob kaasa ainult pettumuse ja hilisema kahetsuse.
3. “Sa ei oska, las ma teen parem ise!”
Võib tunduda, et lihtsam on ise oma lapse kingapaelu siduda, kui tema järgi oodata ja lasta tal seda ise teha. Kahjuks on aga nii, et sel moel ta ju ei õpigi kunagi asju ise tegema, kui sa alati ohjad oma kätte haarad ja kõik tema eest ära teed. Lase tal proovide ja ebaõnnestuda ning harjutada ja õnnestuda. Ainult nii õpib ta ise elus hakkama saama ja iseseisev olema.
4. “Kas sa oled juurde võtnud?”
Ükskõik, mis vanuses sinu tütar on, ei maksa tema kehakaalu kritiseerida. Sellised kommentaarid võivad jätta temasse ebameeldiva mälestuse kogu eluks. Kui sa tõesti näed, et tema kehakaal on tõusnud, siis pigem julgusta teda tervislikumalt toituma ning otsima rohkem aktiivset tegevust. Negatiivsete ja järsult öeldud sõnadega ei saavutata mitte tervislikkus, vaid pigem toitumishäireid ja madalat enesehinnangut.
5. “Miks sa ei või olla nagu su õde/sõbranna/täditütar?”
Ära võrdle oma last kunagi kellegi teisega, kes võibolla isegi on milleski parem või osavam. Selline võrdlus tekitab automaatselt momendi, kus laps tunneb, et ta ei ole sama palju väärt kui see, kellega teda võrreldi. Iga inimene on erinev ja isegi kui see õde või sõbranna on mõnes asjas parem, nutikam või osavam, siis lõppkokkuvõttes on kõik inimesed erinevad ning iga inimese tugev külg tuleb vaid üles leida ja seda arendada.
Toimetas: Katrin Oidra
