Ajast aega, iseäranis rannas, kus värsket räime kevadeti lahedalt käes, on tomatite istutamisel iga taime alla mõni räim või pihutäis räimerappeid pandud – see annab taimele hea kasvuhoo sisse.
Tee nii: kaeva taimele paraja sügavusega auk, pane selle põhja paar-kolm räime. Raputa kiht mulda peale ja aseta mullapalliga tomatitaim kuni idulehtedeni auku. Lisa vajadusel mulda, vajuta taim kinni ja kasta. Nii lihtne see ongi!
Nädala pärast taimi uurides näed, et need on vuhinal kasvama hakanud – uued lehed arenevad ridamisi ja pikkust tuleb ludinal juurde.
Mida head räimed taimedele teevad? Tomatitaimed vajavad kasvamiseks kaaliumi ja fosforit ning neid räimed sisaldavadki. 100 grammis räimedes on 135 mg kaaliumi ja 100 mg fosforit, lisaks veel 75 mg väävlit, 36 mg kaltsiumi ja 21 mg naatriumi, kuid on ka rauda, tsinki, vaske, seleeni, joodi ja fluori.
Üks “võluvägi”, mis tomatitaimedel tugevaks ja lihavaks kasvada aitab, on räimedel kui looduslikul väetisel veel. Loodusväetiste kasutamine elavdab mikroorganismide tegevust, kiirendab mulla sõmerja struktuuri moodustumist ning parandab pinnase struktuuri.
Räim on sajandeid olnud peamine kala eestlaste toidulaual. Nagu heal lapsel ikka on räimel rohkesti rahvapäraseid nimetusi: strommen, kevadkudukala, jõeräim, jääkala, jääharv räim, kapuskas, brigadir, parvejuht.
