Ava külgmenüü

Valmistu kevadpühadeks vanarahva traditsioonide kohaselt

Käimas on urbenädal, mis lõpeb munapühaga. Meie ja hõimurahvaste põlises rahvakalendris on urbenädalal eriline koht. Sellega seotud tavad ja uskumused aitavad valmistuda saabuvaks kevadpühaks.

Urbepäeva ja munapüha vahele jääva vaikse, suure või suuripühi nädala ehk urbepäevade kombestik ja tähendus viitab valdavalt põlisele kevadpühale. Urbepäevadel, niisamuti kui hingedeajalgi, on nõutud vaikust. Ei tohi puid raiuda, pesu kolkida, pidu pidada ega ülepea mingit mürarikast toimetust ette võtta. Näiteks Lüganusel ei lubatud vaiksel nädalal laeva parandada, ehitada, ega vette lasta. Ka lapsi on manitsetud vaiksemalt mängima. Hingedele viitab ka ubade-herneste keetmine söögiks ning Emmastes öeldud tarkus, et suurel neljapäeval ja reedel ei tohi toitu laualt koristada.Vaikuse nõue on otseselt seotud Uku ehk taevaisaga. Urbepäevade müra saab karistatud suvise äikeserohkuse või pikseõnnetustega.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.