Kõrge mägi on pika ea ja püsivuse sümbol, kuid piksenoolte küüsi jäänud mäetippude kuju muutub üsna kiiresti. Sellisele järeldusele jõudsid Lõuna-Aafrika vabariigi Witwatersrandi ülikooli geoloogid.
Jasper Knight ja Stefan Grab kaardistasid Aafrika lõunaosas asuvaid Draakonimägesid. Seal leidub magnetiliste omadustega mineraale, mis tekitavad magnetilise anomaalia – kompassinõel ei näita sugugi põhja suunas.
Välgutabamuse saanud kaljudes tõuseb temperatuur ülikõrgele ja ka seal on magnetvälja suund tavapärasest erinev. Löögikohta asetatud kompassi nõel hakkab kohapeal pöörlema.
Paljudele välgutabamuse saanud mäetippudele on iseloomulik nurgeline kuju. Draakonimägedes on selliseid piirkondi üsna palju ja ilmselt avaldavad välgulöögid sellele mäestikule märkimisväärset mõju.
Seni arvasid geoloogid, et Draakonimägede nurgelisi tippe ja astanguid tekitavad külmakahjustused. Kaljupragudesse tunginud vesi hakkab külmudes paisuma ja lõhub kivimeid. Sellised kahjustused tekivad pika aja jooksul.
Knighti sõnul muudavad välgutabamused vähemalt Aafrikas mäetippude kuju üsna kiiresti.
Nüüd on vaja selgitada, kui palju kivimitükke välgulöögid tekitavad. Suur hulk lahtisi kaljupanku ja kivipuru võib tekitada ohtlikke maalihkeid.
Uurimus ilmus ajakirjas Geomorphology.
Autor: Piret Pappel
Allikas: www.novaator.ee
