Istun pingil, mis on paigutatud täpselt pargi keskele, üsna Tallinna kesklinna tsentris. Mulle meeldib vaadata enda ümber askeldavaid inimesi. Just sellised hetked aitavad märgata reaalsust, et elame ülemäära kiires ning infoga üleküllastunud maailmas. Meid ümbritseb kiirustamine, kõiges. Tegevustes, planeerimistes ning ka suhtlemises oma lähedaste ning sõpradega. Justkui valdaks tunne, et aeg saab kohe otsa. Tihtipeale on üsna tavapärane selle tunde tagantsundimisel planeerida oma päeva ning tervet elu tihedalt täis erinevate tegevuste ning kohustustega. Hingepõues varitsev hirm, et mõni oluline info läheb mööda, sunnib lülitama sisse samaaegselt mitmeid infoallikaid. Lubada endal olla vaikuses ja rahus, on muutunud üsna harulduseks. Kas see on ka sulle tuttav tunne, küsib Liia Loo lehel Holistika.ee.
Mõned aastad tagasi võtsin enda jaoks teadlikult aja maha. Tegin kontrollitud valikuid ning ei sundinud enam ennast tegema asju, mis mulle rahuldust ja rõõmu ei pakkunud. Ka kirjutamise ning mõtete jagamise jätsin teadlikult pausile, lihtsalt selleks, et enda sees teha inventuur ning korrastus.
