Vaikus

Vaikuses on Vaimu kodu, ta imbub meisse, vaimustab meid, kui vaikus on saanud valdavaks. Vaimu tulemine on nagu tasane veevool, mis täidab kõik tühimikud meis. Nii tajume, et oleme loodud Vaimu kandjaiks ning kehastajaiks.

Sõnad vaik ja vaim on omavahel seotud. Vaik kaitseb okaspuid, samuti kirsse-ploome vigastuste eest, vaigistab nende valu ja parandab haavad. Kuusevaik parandab inimestegi haavad. Vaim on toimekam kui vaik. Vaim ilmub vaikusest, haarab kaasa, vaimustab ja viib edasi. Vaikuseta pole vaimul kohta, kuhu tulla.

Kanada lääneranna indiaanlased alustavad ühiseid põlisrahvale kohaselt tegemisi laulu, palve või vaikuse kuulamisega. Iga väiksemgi heli, krõbin, virve püütakse ühiselt kuulatades kinni. Kui see tehtud, keskendutakse samuti vaikides eesolevale tegemisele ja samal ajal jälgitakse, kuidas helimaastik ümberringi muutub.

Meiegi rahva ühise jaanitule süütamisel kuulati esmalt vaikuses jumalate hääli, laul ja tants võisid alata alles peale vaikuse leekide kustumist. Vahel on hea enne uut tegemist korraks vakka jääda, olen seda sageli kasutanud koolitustel.

Üks vaikuse kuulamine kunagisel külakoolitusel kõlas nii. Kuulatama jäädes kuulsime kõigepealt seinakella tiksumas. Siis kostus maja teisest otsast õhtuseks peoks valmistujate muusikatümps. Kolmandana jõudsid pärale õues mängivate laste kilked. Ja veel põrandalaudade naksumine.

Seejärel keskendusime igaüks oma küla olemisele ja loodetavale tulevikule. Kummalisel kombel jäi äkki vait muusikatümps, ka lapsed läksid vist kaugemale. Isegi põrand ei naksunud enam. Vaid seinakella sekundiosuti edasihüppamise hääl jäi alles.

Lõuna-Eestis nimetatakse taolist kuulatamajäämist märkimiseks. Ühtegi tegemist ei alustata ummisjalu, enne alustamist tuleb tingimata hetkeks paigale jääda ja märkida. Küllap on samast taipamisest pärit venelaste komme enne teeleasumist korraks maha istuda ja vait jääda. Hea on iga päev aega võtta vaikuse kuulamiseks ning edasi täita see vaikus oma mõtete ja unistustega tulevateks töödeks ja tegemisteks.

Vaikuse loojaks on hea muusika. Arvo Pärdi muusikas on palju vaikust, sellepärast seda ka hinnatakse. Vaikuses on Vaimu kodu, ta imbub meisse, vaimustab meid, kui vaikus on saanud valdavaks. Kõik muusikud ja lauljad on Vaimu uksele koputajad – nad loovad koos helidega vaikuse ja tasanemise, mis avab tee Vaimu tulekuks. Vaimu tulemine on nagu tasane veevool, mis täidab kõik tühimikud meis. Nii tajume, et oleme loodud Vaimu kandjaiks ning kehastajaiks.

Autor: Mikk Sarv

Seotud