USA teadlaste poolt läbi viidud pikaajalise uuringu käigus jälgiti 206 lapse arengut sünnist kuni kaheksanda eluaastani. 1975. aastal alguse saanud uuringus vaadeldakse, millised tegurid mõjutavad individuaalset arengut.
ScienceDaily artikkel (Apr. 2, 2012) “Väikelapse emotsionaalne trauma võib pärssida vaimset arengut”, on esimene omataoline pikaajaline uuring, mis on avaldatud ajakirja Journal of Epidemiology and Community Health veebilehel. Tulemustest avaldub, et emotsionaalse trauma mõju võib olla kõige kahjustavam lapse kahel esimesel eluaastal.
Iga paari kuu tagant hinnati osalevaid peresid, kasutades erinevaid ema-lapse suhtlemiste vaatluseid kodus ja laboris, intervjuusid emaga ning tervise ja lastekaitse andmeid. Nende andmete põhjal hinnati, kas last on füüsiliselt, seksuaalselt või emotsionaalselt kuritarvitatud, hooletusse jäetud või on ta näinud partneri vägivalda ema suhtes teatud ajaperioodidel kuni viienda eluaastani.
Laste intellektuaalset arengut hinnati, kasutades valideeritud skaalat vanuses kaks, viis ja kaheksa aastat ning kokkupuudet väärkohtlemise või vägivallaga liigitati vastavalt sellele, kas see toimus imikueas (0-24 kuud) või eelkoolieas (24-64 kuud).
Umbes üht last kolmest (36,5%) oli väärkoheldud ja/või ta oli viieaastaseks saamise ajaks näinud oma ema kallal tarvitatavat vägivalda. Ühel juhul 20-st (4.8%) toimus see imikueas, 13% esines see koolieelsel perioodil ja ühel juhul viiest (18.7%) toimus see mõlemal perioodil.
Andmete analüüs näitas, et lapsed, kes olid kokku puutunud ema suhtes toime pandud väärkohtlemise ja/või vägivallaga, olid kognitiivsetes mõõtmistes kõikidel ajahetkedel madalamate tulemustega. Tulemused olid õiged ka pärast seda, kui arvesse oli võetud tegureid, mis võivaid mõjutada IQ arengut nagu sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid, ema IQ, sünnikaal, tüsistused sünnitusel, intellektuaalse stimulatsiooni kvaliteet kodus ja sugu.
Tulemused näitasid, et mõju oli kõige märgatavam laste jaoks, kes olid kogenud seda tüüpi traumat esimese kahe aasta jooksul oma elus. Nende tulemused olid keskmiselt 7,25 protsendipunkti võrra madalamad kui nende laste omad, kel varaseid mõjutusi polnud, isegi pärast muude riskitegurite kaasaarvamist.
“Tulemused näitavad, et [väärkohtlemise ja koduvägivalla tunnistajaks olemisel] varajases lapsepõlves, eriti esimesel kahel eluaastal, on oluline ja kestev mõju kognitiivsele arengule, isegi pärast [teiste riskifaktorite] korrigeerimist,” kirjutavad autorid.
Nad jätkavad, et nende tulemused kajastavad teiste teadlaste uuringute tulemusi, kes on tuvastanud muutused aju vooluringis ja struktuuriga, mis on seotud trauma ja ebaõnnega varases lapsepõlves. Lapse elu varajastel aastatel areneb aju kõige kiiremini, ütlevad nad, lisades: “Kuna aju varane korraldus kujundab hilisemat neuroloogilist arengut, võivad muutused varajases arengus olla elukestvate tagajärgedega.”
Tõlkis: Külli Reino
Allikas: välisajakirjandus
