Selle asemel, et säästa oma lapsi nende elu õppetundidest, tuleks silmitsi seista enda omadega. Palju räägitakse sellest, et lapsed valivad oma vanemad ise. Ma täitsa usun seda, sest iga inimene vastutab ainuisikuliselt enese elu eest ja on hinge tasandil teinud valiku, mis peaks tal aitama inimesena kogeda kindlaid õppetunde.
Seega pole keegi juhuslikult ei rongaema ega rongaisa laps. Pole ka juhus, kui olete vanema kaotanud või kui teie isa või ema on alkohoolik. See on olnud tegelikult teie valik ja sel hetkel, kui te selle taipamiseni jõuate, laheneb palju probleeme teie elus.
Kaovad ära süüdistused, tuleb totaalne mõistmine. Mina olen hakanud pärast aastate pikkust tööd iseendaga nägema oma vanemaid hoopis teises valguses. Ma ei oleks täna see inimene, kui nende otsused või valikud oleksid olnud teistsugused. Ma olen vaimselt ning inimesena tohutult kasvanud läbi nende kogemuste ning õppetundide, mille ise olen enesele sel eluteel valinud. Ma olen oma valikuga väga rahul, sest ma leian, et ma olen kasvanud väärtuslikuks inimeseks, kes peab lugu iseendast ning suudab mõista ka inimesi enese ümber.
Lapevanemad üritavad pahatihti hoida oma lapsi vati sees. Paljud süüdistavad päevast päeva iseennast, et nad pole piisavalt head lapsevanemad, et neil pole piisavalt aega või armastust. Need enesesüüdistused ei vii kusagile.
Aktsepteerige iseennast nii, nagu te olete, sest ainult sel moel saate muutuda. Mõistke, et teid on valitud sellesse rolli. Nii, nagu teie valiste iseenda vanemad, olgu nad siis millised tahes. Ka teie õpetajateks olid teie eelkäijad. Millised olid õppetunnid, see oli teie hinge teha juba enne, kui siia ilma sündisite.
Ma aeg-ajalt jälgin ühsikonnas toimuvat. Paljudes peredes on kauni fassaadi taga täielik kaos. Isa petab ema ja ema petab isa ja lähiringkonnale tagatubades tunnistatakse, et ollakse koos vaid laste pärast. Üritatakse lapsi säästa, teha teene, aga ei anta aru, et teene asemel on tehtud karuteene, sest kui sina ise täna oma õppetunde ei lahenda, kui sa elad vales, siis see muster kordub põlvest põlve.
Sa annad selle pagasi oma lastele edasi. Nad on hoitud ilusas illusioonis ja kui nad kord suureks saavad ja taipavad, siis laguneb nende maailm kokku, sest nad mõistavad, et nad ei oskagi elada. Kõik see, mis oli nende tõde, oli ju vale.
Kuidas tegelikult armastus välja näeb? Kas inimesed polegi eksimatud ja täiuslikud. Üritatakse ehitada oma elu, aga reaalsed teadmised puuduvad. Fassaad saadakse valmis, aga sisuga läheb raskeks, sest ka oma kodus seda kunagi tegelikult polnudki. Ja see katkine mudel kandub põlvest põlve.
Nagu ma ütlesin – me kõik valime oma vanemad ise ja kui me tuleme katkisest perekonnast või lapsepõlvest, mis ongi olnud vaid ilus vale, siis meil on tarvis see muster muuta ja ülesanne lahendada. Meie ise saame murda selle nõiaringi, kui me õpime vastutama, kui me tunnistame, et see ongi meie elukool. Kui me õpime olema ausad iseenda ja oma lastega.
Tänane muutus sinus kannab vilja põlvkondade viisi. Ava oma silmad, vaata hoolikalt oma elule, millised õigupoolest on need õppetunnid ja kogemused, mille oled enesele valinud? Kas sa oled õppinud? Või püüad siiani viilida? Otsid süüd kõigis teistes, pöörad pilgu tõe eest ära?
Kõik, mis teed, teed endale ja paraku ka oma lastele, isegi siis, kui näiliselt on sul parimad kavatsused. Ära süüdista ennast, et sa täna veel ei oska, et sa täna veel ei tea, et sa täna pole veel valmis. Lihtsalt ole avatud meeltega ja tea, et kõik info, mis sinuni tuleb, tuleb põhjusega. Teil on vaja lahenda oma ülesanded ja Teie lastel on omad õppetunnid. Tegelege enda asjadega!
Autor: Kadri Luik
Loe lisaks: Kadri Luik: teekond ühe ja õige inimeseni võib olla käänuline ja konarlik
Kadri Luik: suhe on, pere on, aga kas armastus ka on?
Kadri Luik: õnnelik elu on otsus ja julgus seista enda õnne eest
