Väärtusetuse tunne kaob, kui pöördud tagasi oma tõelise mina juurde

Üksikasjad on tähtsusetud. Tegelikult ei pruugi sa isegi mäletada, mis juhtus. Oluline on see, et su kujunemisaastatel oli mingi pöördepunkt, kui said esimest korda aru, et su Tegelik Mina ei sobi maailmaga, millesse sa oled sündinud. See oli emotsionaalse piina ja pöörde hetk, mis suruti sinusse nagu energeetiline tätoveering. Sa ei tundnud end turvaliselt. Sa polnud armastusväärne. Sa polnud võrdväärne. Sul oli hirm. Sa olid üksi. Selle sündmusega samaaegselt sisenes su vibratsioonilisse sfääri sügav väärtusetusetunne ning sind valdasid häbi ja süütunne. Sellele esimesele kogemusele lisandus mitu samasugust ja selle tulemuseks oli tunne, et olgu mis tahes, sina pole väärt seda head, mis elul on pakkuda. See väärtusetusetunne on sinu põhiline haav ja see on kujundanud sellest ajast alates kogu sinu elu.

Enamik otsustest, mida sa teed, eesmärkidest, mille poole sa pürgid, suhetest, mida sa soovid, elust, mida sa üles ehitad, on motiveeritud vajadusest kompenseerida oma põhilist haava läbi armastuse, heakskiidu, tunnustuse ja meelituste – välismaailma kaudu. Aastate jooksul oled sa omandanud kena oskuse, kuidas teistele meeldida, või meisterlikkuse meelitamiskunstis. Sa võid mähkida end võltsi alandlikkusesse (mis tegelikult tähendab lihtsalt enda pisendamist, et teised oleksid õnnelikud ja tunneksid end mugavalt).

Seotud