Uuringud kinnitavad, et õnnelikkusel on geneetiline eelsoodumus

Endokannabinoidide süsteemi avastamine inimese kehas on andnud uue suuna mitmetele biokeemia ja füsioloogia alastele uuringutele. Näiteks arvati pikka aega, et intensiivne kehaline tegevus, näiteks jooksmine, põhjustab heaolutunnet kehas tekkivate endorfiinide tõttu. Kuid värskemad uurimused viitavad sellele, et selle põhjuseks võivad hoopis olla kehas tekkivad endokannabinoidid. Jaapani teadlased on aga leidnud veelgi huvitavama valdkonna, milles endokannabinoidide süsteem mängib olulisemat rolli, kui seni arvatud – inimese võime õnnelik olla.Õnnelikkust vaadetakse kas ajutise emotsionaalse seisundina (rahuolu) või suhteliselt stabiilsema õnnelik olemise seisundina (subjektiivne õnnelikkuse tase). Inimesed, kes on üldiselt õnnelikumad, hindavad enda emotsioone ja nendega toimuvaid sündmuseid positiivsematena, kui need, kes ei ole lihtsalt “õnneseene”-tüüp inimesed. Ning seda, kui positiivsena inimene elu näeb võivad suures osas määrata geenid, mis kujundavad kannabinoidiretseptorit CB1.Eksperimendis osalesid 198 vabatahtlikku inimest, kelle subjektiivset õnnelikkuse taset võrreldi sellega, millist tüüpi oli nende CB1 geen. Eksperimendi teises osas vaadeldi 20 inimese puhul aju närvisignaale positiivsete emotsionaalsete stiimulite puhul ning leiti, et kindla alleeli (tsütosiini alleeli) kandjatel oli subjektiivne õnnetunde tase suurem, kui teistsuguse kannabinoidretseptori geeniga inimestel.