Praegusel hetkel on Kõiksuses üleval vabandamise teemad. Mõni vabandab ette ja taha, et manipuleerida oma tahtmistega. Teine jällegi ei vabanda üldse, sest eneseuhkus ei luba. Kolmas ei saa oma eluga enne edasi minna kui pole saanud vabandust. Ja nii see sisemine rahu jääb sageli vabanduse taha kinni, mida kiputakse seostama vabadusega, kirjutab Ilona Karula oma kodulehel Algolemus.com.
Sinu süda saab rahu alles siis kui sa oled enda vastu aus. Näiteks kui oled eksinud, siis kogu hingest tunnistad seda enda sees. Kui oled süüdi, siis kogu hingest teadvustad, et võtad süü omaks. Kui oled kellelegi liiga teinud, siis püüad parandada seda, mida on võimalik taas üles ehitada. Sinu südamerahu ei sõltu kellestki teisest ega saadud või saamata jäänud vabandusest. Näiteks võime vabandada tuhat korda kellegi ees, aga meie vabandust ei võeta vastu. Vahel võime püüda oma eksimusi parandada, aga nendest vaadatakse mööda.
Kõik, mida suhetemaastikul tervendada, parandada, paremaks muuta saame asub inimese enda sisemise moraali ja eetilise võimekuse käsutuses, emotsionaalse intelligentsuse võimuses ja väärikuse vooruses. Selleks, et nendeni küündida, tuleb alustada aususest enda sees. Suhete silumisest on vähe kasu väljastpoolt, sest ehedus ja siirus saavad tulla ainult meie seest. Seega pole vabandamisest, millegi üles tunnistamisest ega parandamisest suhetele tervendavat mõju kui seal taga puuduvad sisemiste tõdede ja aususe ilu.
Seega veelkord: kogu vabanduse teema peab esmalt aset leidma sinu sees!
Kui inimene on sisemiselt aus, siis pole siiras vabandamine ja oma vigade tunnistamine tema jaoks keeruline. Kui inimene on empaatiline, siis ei ole andestamine tema jaoks problemaatiline. Mida vaimselt küpsem ollakse, seda enam suudetakse aktsepteerida ka seda vabandust, mida pole kunagi saanud ja arvatavasti kunagi ei saagi. Tegelikult ei maksa vabandus midagi, sest vabandus on seetõttu nii tähtis, et meie enda eneseuhkus nõuab teiselt vabandust.
Kõige olulisem, mis kogu selle vabandamise ja mitte vabandamise juures aset leiab, on sinu enda sisemine rahu ja leppimine olukorraga selliselt, et sul pole enam vahet, kas keegi vabandab või mitte, sest sa oled täielikult tervenenud mõnest suhtest või olukorrast enda sees. Ja nii kaob lõpuks ka vajadus vabanduse järele enda ees.
Autor: Ilona Karula
Allikas: Andekspalumise kunst: nõuanded meestele, kuidas paluda vabandust nii, et see oleks tõeliselt siiras
4 asja, mille pärast naised liiga sageli vabandavad
Kas lubad end teistel ära kasutada? 10 märki, et pingutad liigselt, et teistele meele järele olla
