Oled sa linnas ringi käies mõne asutuse ees seisma jäänud ning endamisi õhanud: „Siin tahaksin ma töötada!“? Või, olles saanud meeldiva kogemuse mõne toote, teenuse, firma või ameti esindajaga, mõelnud: „Sellises firmas, selliste ülesannetega, selliste inimestega võiksin ka mina tööd teha“? Hiljuti nentis üks Töötukassa nõustaja, et paljud tööpakkumised ei saa kunagi avalikuks, sest tööandjad vaatavad portaalis olevaid CV-sid ja kasutavad teisi viise töötajate leidmiseks. Muidugi sõltub see paljuski konkreetse töökoha iseloomust ja tööandja populaarsusest, kirjutab Liisi Toom oma raamatus “Valikute ristteel”.
Meil kõigil on ju paljude ettevõtetega olemas kliendikogemus või oleme nende esindajaid näinud meedias esinemas. Nii saame aimduse ettevõtte väärtustest, kultuurist ja ootustest töötajatele. Kui nähtu ja kuuldu sobib, tasuks ju tööpakkumise ootamise asemel hoopis ise enda oskusi ja aega otse soovitud tööandjale pakkuda? Olen seda strateegiat soovitanud nii ettevõtlusega alustajatele, kes otsivad esimesi kliente, kui ka neile, kes on uue töökoha otsingul, ja mõlemal puhul on olnud häid tulemusi.
Isegi kui kohe tööle ei saa, võib proaktiivne tegutsemine kasulikuks osutuda. Olen küllalt kohanud juhtumeid, kus inimene on tööle kandideerides saanud eitava vastuse, kuid mõni aeg hiljem on sama ettevõte pakkunud talle teist ametikohta või on temast saanud samale ettevõttele hoopis koostööpartner.
Minulgi on see kogemus, et kõigepealt tegin ettevõttega projektipõhist koostööd ja mõne aja pärast liitusin tiimiga kui lepinguline töötaja.
Selleks, et end ise pakkuda, pead hoolega läbi mõtlema, mida sa tahad ja milliseid oskusi sul pakkuda on. Nii ka ettevõtjana: sa pead enne mõistma, milline klient sulle sobiks ja milline klient sinu pakutavast kõige rohkem kasu võiks saada. Mina olen oma oskusi nii ettevõtja kui palgatöötajana mitmele ettevõttele pakkunud, kuigi neil polnud töökuulutust üleval, ja sel moel soovitud töö ka saanud. Loomulikult olen mina ja on ka mu kliendid saanud ka eitavaid vastuseid, kuid juba endapoolse pakkumise läbimõtlemine ja kirjapanek tekitavad elevust ning kasvatavad enesekindlust ja -usku, et kontrollime ise oma tööalaseid arenguid.
Ära unusta, et tööd tasub küsida ka oma tuttavate, sõprade, varasemate partnerite ja kolleegide käest – nemad tunnevad sind kõige paremini ja oskavad sind soovitada.
Nii oleme kliendiga koos loonud kirju, mis ta saatis valitud inimestele oma LinkedIn võrgustikus, et tutvustada oma uut sammu karjääriteel ning küsida tuttavatelt, mida ta saaks teha, et oma teenust pakkuda. Me ei kasuta piisavalt oma suhtlusvõrgustikke, et enda plaanidest märku anda, ometi on just seal inimesed, kes tunnevad meid kõige rohkem, kes on meie teekonda jälginud ja oskavad seetõttu anda meile parimat tagasisidet.
Suurim võimalus: Kui tööandja või professioon on sulle sügava mulje jätnud ja sind inspireerinud, on sul ilmselt suur motivatsioon pingutada ja ennast panustada. Kui tunnet oma teemat läbi ja lõhki ning oled end eelnevalt valdkonna, tööandja, kolleegide ja firmapoolsete võimalustega kurssi viinud, on sul lihtne ka kandideerimisel silma paista: väljendada oma siirast huvi töö vastu ning olla enese esitlemisel kõnekas ja läbimõeldud. Selline tööotsing on efektiivne ja kasulik mõlemale poolele. Isegi kui sulle kohe tööd ei pakuta, saad jääda talendipanka või aja jooksul leida sama ettevõttega muid koostöövõimalusi.
Suurim väljakutse: Minu kogemusel on siin kaks suuremat väljakutset. Esimeseks on eitava vastuse saamine. Kui ettevõte uut töötajat või koostööpartnerit parasjagu ei otsi, ei pruugita sinu oskusi, ükskõik kui sobiv sa ka ei ole, vajada. Aga selge on see, et kui sa ei proovi, on ilmajäämine kindel mis kindel. Teinekord aga võib minna nii, et saad küll jah-sõna, kuid õige pea taipad, et see pole sugugi see, mida ootasid. Õnneks saad alati lahkuda ja kasutada muid võimalusi.
Stardisammud:
1. Alusta erinevate ettevõtete, brändide ja miks mitte ka ametite kirjapanemisest, mille puhul oled mõelnud, et „just seda tahaksin ma teha” ja „just seal tahaksin töötada”. Jälgi järgmisel nädalal kas tänavaid pidi jalutades, Facebooki postitusi uurides või erinevate ettevõtete reklaame lugedes, millised neist tekitavad sinus sooja tunde, äratundmisrõõmu või väikese positiivse erutuse. Uuri nende ettevõtete kodulehte või räägi võimalusel nende töötajatega sooviga mõista, kas see on koht, kus näed end järgmisel aastal töötamas.
2. Mõtle oma senisele töökogemusele, uuri oma ametijuhendit (loe ka siin raamatus jagatud ametijuhendi loomise tehnikat), küsi endalt, kuhu tahad professionaalselt areneda või millises keskkonnas tegutseda, ning kaalu, kus on sinu poolt pakutava ja võimaliku tööandja kokkupuutepunkt. Mida on sinul pakkuda, mida sinu soovitud tööandja võiks vajada?
3. Koosta lihtne ja pigem lühike kiri, kus kirjeldad enda nägemust teie koostööst, olgu selleks töösuhe, oma teenuse pakkumine või mingite projektide koos tegemine. Sa võid lihtsalt ka kirja saajale märku anda, et hindad tema tegevust, väärtusi ja eesmärke ning loodad, et kunagi tekib võimalus ühiselt nende nimel tegutseda.
Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Liisi Toomi raamatust “Valikute ristteel”.
