Ülekaalulisus: kolmandik kõigist vähktõbedest on otseselt sellega seotud

Steven Greenstreet käsitleb oma dokumentaalfilmis “Killer at Large” ülekaalulisuse teemat, tõeliselt suuremõõdulist probleemi, mille puhul mängib suurt osa ka väärinformatsiooni levik. Ameerika Ühendriikide endist peakirurgi Richard Carmonat on filmis tsiteeritud nõnda: “Ülekaalulisus on otsekui terrorioht; see hävitab meie ühiskonda seestpoolt ja kui me midagi selle suhtes ette ei võta, siis jätavad selle tagajärjed varju ka 11. septembri sündmused või mis tahes teise terrorirünnaku, millele osutada võite.”

Praegu on tervelt kaks kolmandikku kõigist ameeriklastest kas ülekaalulised või rasvunud. Ülekaalulisus laste seas on samuti tõusnud hirmuäratava kiirusega, lausa kolmekordistudes viimase 30 aastaga. Üks kolmest lapsest vanuses 10–17 aastat on nüüd kas ülekaaluline või rasvunud ning 27% noortest vanuses 17–24 aastat on liiga rasked sõjaväega liitumiseks. Selle kõige tulemusena võib tänapäeva lastest saada esimene põlvkond, mille eeldatav eluiga on lühem kui nende vanematel.

Ameerikas tegutseva haiguste kontrolli ja ennetusega tegeleva organisatsiooni CDC kinnitusel sureb igal aastal ülekaalulisuse tõttu hinnanguliselt 110 000 ameeriklast ja umbes kolmandik kõigist vähktõbedest on ülekaalulisusega seotud.

Rohkem kui 60 000 kanadalaselt kogutud andmete põhjal on ülekaalulisuse tõttu arsti poole pöörduvate inimeste hulk ületanud arstiabi otsivate suitsetajate hulga. Üks neljast ameeriklasest on samuti suhkurtõve soodumusega või põebki suhkurtõbe. Südamehaigused ja vähk, mis on mõlemad seotud ülekaalulisusega, on samal ajal tõusnud surmapõhjuste nimekirja tippu.

Hea tervise tagamise küsimus pole ilmselgelt kunagi olnud nii paljudele inimestele tähtsam kui praegu. Paraku tehakse probleemi suurusest hoolimata ülekaalulisusega tõhusaks võitlemiseks väga vähe.

Kõnealune film uurib ülekaalulisuse põhjuseid ja pakub välja moodusi selle eluohtliku arengusuuna ümber pööramiseks. Järgnevas artiklis esitan kokkuvõtvalt ka enda soovitused.

Pole kahtlustki, et üldlevinud toitumis- ja tervisesoovitused ei pea paika. Ülekaalulisus ja sellega seotud terviseprobleemid saab otseselt seostada ebakorrektse dieediga – liiga suure süsivesikusisaldusega toiduvalikuga, milles on madala kvaliteediga proteiinid ja liiga vähe tervislikke rasvu.

Kuid rahvusvahelised toidukorporatsioonid ja biotehnoloogiafirmad on kehtivat süsteemi edukalt manipuleerinud ja taganud odava toidu tarbimise tõusu, mis panustabki ülekaalulisuse epideemiasse.

Üks hiljutine raport paljastas suure huvide konflikti töödeldud toidu tööstuse ning Ühendriikide toidu- ja toitumisspetsialistide majandusorganisatsiooni vahel ning purustas ühtlasi võimaliku pettekujutelma, et atesteeritud dietoloogid pakuvad põhjalikult läbi uuritud ja teadusel põhinevaid toitumisalaseid nõuandeid, mille eesmärk on tervist parandada.

Hoogsalt kasvav ülekaalulisus on seotud eksitava infoga terviseküsimuste teemal

Ülekaalulisust põhjustab ebaterve eluviis ja paraku on Ühendriikide valitsus teinud kohutavalt puudulikku tööd toitumise ja tervise kohta täpse teabe jagamises. Üks asi on see, kui suurfirmad lasevad välja eksitavaid reklaame – ausus ei ole töödeldud toidu ja joogitööstuse huvides.

Hoopis teine asi on see, kui valitsus võtab eeskuju ainult kasumi peale väljas olevast pettusest ja muutub suurfirmade propaganda suuvoodriks. Ent täpselt nii ongi juhtunud. 

Mõned näited levinud nõuannetest, mis rahva üldist tervist vales suunas tüürivad:

• Kalorite tarbimise vähendamine. Kõik kalorid ei ole võrdse väärtusega ja kalorite lugemine ei aita sugugi kaalus kaotada, kui tarbid sellest hoolimata vale liiki kaloreid.

• Dieeditoidu söömine aitab kaalus kaotada. Sellised ained nagu Splenda (sukraloos), Equal või Nutrasweet (aspartaam) võivad küll olla kalorivabad, aga sinu keha see siiski ei lollita. Kui keha tabab ära “magusa” maitse, siis ootab keha sellele järgnevat ka kaloreid, aga kui seda ei juhtu, siis on tulemuseks ebakõlad keha biokeemias, mis võivad hoopis põhjustada kaalu tõusu.

• Väldi küllastunud rasvu. Müüt sellest, et küllastunud rasvad põhjustavad südamehaigusi, on kahtlemata kahjustanud viimase paarikümne aasta jooksul loendamatult inimelusid, kuigi see väide sai tegelikult alguse Crisco küpsetusõli turundusstrateegiast, millel ei olnud mingit teaduslikku alust. Enamik inimesi (mina nende seas) vajavad hea tervise tagamiseks oma toidulauale hoopis 50–70% ulatuses tervislikke rasvu, mille hulka kuuluvad näiteks orgaanilised munad, avokaadod, kookosõli, naturaalne või ja rohusöödal kasvatatud loomade liha.

• Kolesterooli langetamine ülimadalale tasemele. Kolesterool EI OLE tegelikult peasüüdlane südamehaiguste ega teiste haiguste tekkimises. Nõuanded selle kohta, milline on “tervislik” kolesteroolitase, on tugevalt mõjutatud huvide konfliktist. Pealegi pole kunagi tõestatud, et madal kolesteroolitase on tervisele ka tegelikult kasulik.

Kõik see on vaid väike näide riigiasutuste levitatavast ja vabalt ringlevast eksitavast teabest kaalu ja ülekaalulisuse kohta. Täielik nimekiri tervise kohta käivatest üldlevinud müütidest võiks vabalt täita mitu raamatut. Selle kurva olukorra põhjuseks on fakt, et neist valedest enim kasu saavad asutused on needsamad, kes suurema osa vastavaid uuringuid rahastavad, reguleerivaid organeid mõjutavad ja riigiametnikele altkäemaksu pakuvad, et seeläbi toetada oma kasumile suunatud töökorda kõikvõimalike seaduslike ja kohati ka ebaseaduslike vahenditega.

Miks on fruktoosi söömine ohtlikum teistest suhkrutest?

Fruktoosi ebatervisliku mõju üks põhjuseid on see, et maksas toimuv fruktoosi ainevahetus rasvaks on palju kiirem kui mis tahes muul suhkrul. Kogu koormus fruktoosi ainevahetuse teostamiseks langeb maksale ja see aitab kaasa vistseraalse rasvkoe tekkele. Seda tüüpi rasv koguneb siseelundite ümber ja kõhupiirkonda ning seda seostatakse südamehaiguste riski suurenemisega.

California ülikooli arstiteaduskonna endokrinoloogiaosakonna doktor Robert Lustig on teerajaja suhkru ainevahetuse dekodeerimise alal ja tema töö avaldab, et eri suhkrute lagundamisel ja kasutamisel on suured erinevused.

Näiteks:

• Pärast fruktoosi söömist langeb peaaegu kogu ainevahetuse koormus sinu maksale. Glükoosi ja enamiku teiste suhkrute puhul peab maks lagundama ainest ainult 20%. Fruktoosi ainevahetus maksas loob aga pika rodu jääk- ja mürkaineid, kaasa arvatud suure hulga kusihapet, mis tõstab vererõhku ja põhjustab luuvalu.

• Glükoosi kasutab iga rakk sinu kehas, kaasa arvatud su aju. Seega saab suur osa glükoosist vahetult pärast söömist ka “ära põletatud”. Fruktoos aga muudetakse vabadeks rasvhapeteks, VLDL-iks (kolesterooli kahjulik kuju) ja triglütseriidiks, mis talletub rasvana.

• Fruktoosi ainevahetuse ajal tekkivad rasvhapped kogunevad maksas ja luustiku lihaskudedes rasvatilkadena, põhjustades insuliini resistentsust ja maksa mittealkohoolset rasvtõbe (NAFLD). Insuliini resistentsus areneb omakorda ainevahetushaigusteks ja 2. tüübi diabeediks.

• Fruktoos on kõige lipofiilse tasemega süsivesik. Teisisõnu muutub fruktoos aineks glütserool-3-fosfaat (g-3-p), mida kasutatakse otseselt vabade rasvhapete muutmises triglütseriidideks. Mida suurem on g-3-p hulk sinu kehas, seda rohkem rasva sa talletad. Glükoosi puhul see ei kehti.

• Kui süüa 120 kalorit glükoosi, siis talletub sellest rasvana vähem kui üks kalor. Iga 120 kalori fruktoosi kohta talletub aga rasvana 40 kalorit.

• Glükoos surub alla näljahormooni greliin ja stimuleerib leptiine, mis summutavad sinu isu. Fruktoosil ei ole greliinile mingit mõju ja lisaks segab see sinu aju suhtlust leptiinidega, mille tulemuseks on ülesöömine. Fruktoos põhjustab ajus muutusi, mis võivad viia ülesöömise ja kehakaalu tõusuni. Seda kinnitavad ka funktsionaalse magnetresonantskuvamise (fMRI) testid.

Evolutsiooniline seos fruktoosi tarvitamise ja rasva kogunemise vahel

Kahtlemata oled kuskilt kuulnud, et kaaluprobleemi põhjustab kalorite liigtarbimine, mis ületab põletavate kalorite hulga. Paraku on moodne teadus selle “üldlevinud tarkuse” kindlalt ümber lükanud. Fakt on see, et kõik kalorid ei ole võrdsed. Tegelikult on PALJU tähtsam pöörata tähelepanu kalorite allikale, mitte lihtsalt kaloreid lugeda.

Lühidalt öeldes: sa ei muutu paksuks, kui sööd liiga palju kaloreid ja teed liiga vähe trenni; sa muutud paksuks, sest sööd vale liiki kaloreid.

Nagu doktor Robert Lustig selgitas, on fruktoos “isokaloriline, aga mitte isometaboolne”. See tähendab, et sa võid küll süüa sama hulga kaloreid fruktoosi või glükoosi, fruktoosi ja proteiini või fruktoosi ja rasva, aga selle mõju ainevahetusele on täiesti teistsugune, seda hoolimata täpselt ühesugusest kalorite arvust. See on tähtis punkt, millest tuleb aru saada.

Kokkuvõttes otsustab süsivesikute tarbimine selle, kas suudad oma kaalu kontrolli all hoida ja head tervist säilitada, olgu need süsivesikud siis teraviljade või suhkrute (eriti fruktoosi) kujul. Põhjuseks on see, et seda tüüpi süsivesikud (fruktoos ja teraviljad) mõjutavad insuliinihormooni, mis on väga tõhus rasvareguleerija. Rasvad ja proteiinid mõjutavad insuliini palju vähemal määral.

Kuni sa jätkad fruktoosi ja teraviljade söömist, seadistad sa seeläbi oma keha rasva looma ja talletama. Seda kõike kinnitab ka uurimistöö, mille on teostanud veel üks ekspert samal alal, Colorado ülikooli neeruhaiguste ja hüpertoonia osakonna juht doktor Richard Johnson, kes on kirjutanud raamatud “The Sugar Fix” ja “The Fat Switch”.

Tema töö näitab, et fruktoosi sisaldavad suhkrud põhjustavad ülekaalulisust mitte kalorite abil, vaid keha “rasvalüliti” käivitamisega. Selle “lüliti” näol on tegu võimsa bioloogilise kohanemisvahendiga, mis põhjustab rakkudes rasva talletumise, ennetamaks ees ootavat toidupuuduse perioodi (või talvitumist). Tema kõige uuem raamat pealkirjaga “The Fat Switch” on väga tähtis lugemine kõigile, kes on kunagi võidelnud kaaluga ja/või pidevate terviseprobleemidega. Tema raamatus kirjeldatud viie põhitõe hulka kuuluvad järgmised väited:

• Suur toidukogus ja liiga vähene trenn EI OLE ainus põhjus, miks sa kaalus juurde võtad.

• Ainevahetussündroom on tegelikult tervislik kohanemisvahend, mida loomad kasutavad rasva talletamiseks, et üle elada pikemad näljaperioodid. Probleem on selles, et enamik inimesi söövad pidevalt ja peavad harva (kui üldse) paastuma. Selle tulemusena teeb see kasulik “lüliti” tänapäeval inimestele hoopis kahju.

• Konkreetsed toidud suurendavad kusihappe hulka, mis omakorda panustab ülekaalulisuse ja insuliini resistentsuse tekkesse.

• Fruktoosi sisaldavad suhkrud põhjustavad ülekaalulisust mitte kalorite abil, vaid “rasvalüliti” käivitamisega.

• Tõhus ravi ülekaalulise vastu sisaldab endas rasvalüliti välja lülitamist ja rakkude mitokondrite talituse parandamist.

Soovitan teil tungivalt see raamat endale muretseda, sest tegemist on kasuliku abivahendiga kõigile, kes on kehakaaluga hädas. Dieetsuhkur ja eriti fruktoos on peamised “rasvalüliti käivitajad”, mistõttu on hädavajalik mõista, kuidas kõikvõimalikud suhkrud mõjutavad sinu kehakaalu ja tervist.

Millised on meie igapäevased kalorite allikad?

2010. aastal avaldatud raporti põhjal, mille koostas Ameerika Ühendriikide toitumisalaste soovituste nõukogu, on ameeriklaste toidulaual kümme suurimat kalorite allikat järgmised:

1. Teraviljapõhised magustoidud (koogid, küpsised, sõõrikud, pirukad, kartulikrõpsud, vormiroad ja müslibatoonid), 139 kalorit päevas

2. Pärmileivad, 129 kalorit päevas

3. Kana ja kana sisaldavad road, 121 kalorit päevas

4. Karastus-, energia- ja spordijoogid, 114 kalorit päevas

5. Pitsa, 98 kalorit päevas

6. Alkohoolsed joogid

7. Pastad ja pastaroad

8. Mehhiko toitu sisaldavad road

9. Loomaliha ja loomaliha sisaldavad road

10. Piimapõhised magustoidud

Nagu näha võib, on kokkuvõttes lihtne järeldada, et ameeriklaste kaaluprobleemi juured on seotud süsivesikutega – suhkrute (peamiselt fruktoosi) ja teraviljadega – töödeldud toidu ja magusate jookide kujul. Olete võib-olla kuulnud, et karastusjoogid on suurim kalorite allikas ameeriklaste toidulaual, mis oli ka tõsi 1999–2000. aasta andmete põhjal koostatud riikliku tervise- ja toitumisuuringu (NHANES) jälgimisuuringu puhul. Ülal esitatud uuem NHANES jälgimisuuring sisaldab aga andmeid toitumise kohta aastatest 2005–2006 ja seab tabeli kahele kõrgeimale kohale teraviljapõhised toidud.

Karastusjoogid on aga saavutanud neljanda koha ja mina usun endiselt, et paljud inimesed, iseäranis teismelised, saavad enamiku oma kaloritest ilmselt fruktoosirikastest jookidest, mille hulka kuuluvadki peamiselt karastusjoogid.

Soovitan tungivalt kõrvaldada esimese sammuna toidulaualt kõik karastusjoogid, et parandada oma toitumist ja aidata insuliinitaset normaalseks muuta.

Ma usun, et see on üks tähtsamaid asju, mida on võimalik teha tervise parandamiseks ning haiguste ja krooniliste terviseprobleemide ohu langetamiseks. Eriti siis, kui taipad, et kõigest üks purk karastusjooki päevas võib sinu kehakaalule ühe aasta jooksul lisada kuni 8 kilo ja tõsta suhkurtõve ohtu tervelt 85% võrra! Kui oled hädas karastusjookide ja maiustuste sõltuvusega, siis soovitan tungivalt kaaluda tehnikat Turbo Tapping. See on lihtne ja nutikas moodus rakendamaks Emotional Freedom Technique põhimõtet, mis on loodud lühikese aja jooksul mõne konkreetse probleemi paljude eri külgede lahendamiseks.

Minu soovitatav fruktoosimäär

Üldise soovitusena paluksin ma teil hoida igasuguse fruktoosi tarbimist alla 25 grammi päevas. Enamiku inimeste jaoks oleks arukas piirata puuviljadest saadava fruktoosi tarbimist kõige rohkem 15 grammini, sest on sama hästi kui kindel, et tarbid koos töödeldud toidu ja maitseainetega ka “varjatud” fruktoosiallikaid.

Sellel reeglil on mõistagi ka erandeid. Inimesed, kes tegelevad aktiivselt trenniga, võivad süüa palju rohkem, eriti siis, kui nad tarbivad kaloreid trenni tegemise ajal. Üldiselt on aga parima tervise saavutamiseks mõistlik piirata enda jaoks fruktoosi tarbimise hulka.

Viisteist grammi fruktoosi ei ole eriti palju. See tähendab kaht banaani, kolmandikku tassitäit rosinaid või kaht Medjooli datlit. Pea meeles, et üks keskmine purk karastusjooki sisaldab 40 grammi suhkrut, millest vähemalt pool on fruktoos, seega ületaks üksainus purk karastusjooki sinu päevase normi. Kui sinu insuliini ja leptiini signaalid on korras, sinu kehakaal on normis ja sa ei kannata suhkurtõve, kõrge vererõhu ega kolesteroolitaseme all, siis oleks mõistlik süüa ka rohkem puuvilju.

Oma raamatus “The Sugar Fix” esitab doktor Richard Johnson üksikasjalikud tabelid, mis näitavad eri toitudes sisalduva fruktoosi taset – kusjuures seda teavet ei ole vabalt saadaval, kui üritada ise välja selgitada, kui palju fruktoosi täpselt mingis toidus leidub. Võid leida ka sellest varem ilmunud artiklist lühendatud nimekirja levinud puuviljade fruktoosisisaldusest.

Tähtsaim osa: asenda süsivesikud tervislike rasvadega!

Pea meeles, et kahjulikest süsivesikutest rääkides viitame ainult teraviljadele ja suhkrutele, MITTE juurviljades peituvatele süsivesikutele. Kui vähendad teraviljade/suhkrute süsivesikuid, pead nende arvelt kõvasti suurendama:

• söödavate juurviljade hulka, sest mahu poolest on asendatavad teraviljad tihkemad kui juurviljad.

• tervislike rasvade hulka, mida leidub näiteks avokaadodes, kookosõlis, orgaanilistes munakollastes, rohusöödal kasvatatud loomade naturaalses võis, oliivides ja pähklites nagu mandlid ja pekaanid.

Väldi ülitöödeldud ja geneetiliselt muundatud omega-6 õlisid, mida leidub maisis, canolas ja sojas, sest need rikuvad sinu omega-6/3 tasakaalu. Mõistagi tasuks vältida ka kõiki transrasvu, aga vastupidiselt levinud arvamusele on küllastunud rasvad tervisliku toitumise tähtsaks osaks, aidates kaalu langetada.

Mõistlikuks sihtmärgiks oleks saavutada 50–70% ulatuses tervislikest rasvadest koosnev toidukava, vähendades sealjuures kõvasti süsivesikute tarbimist. Kasulik on ka meeles pidada, et rasv on süsivesikutega võrreldes palju küllastavam, nii et kui oled süsivesikute tarbimist vähendanud, aga tunned suurt nälga, siis on tegemist märgiga sellest, et sa ei ole asendanud neid piisava hulga tervisliku rasvaga.

Enamik inimesi kogevad seda lähenemist järgides tõenäoliselt tervise märgatavat paranemist, sest praegu söövad nad PALJU rohkem teraviljades sisalduvaid süsivesikuid ja selle koguse igasugune vähendamine on samm õiges suunas. Selleks, et asjaga õigesti alustada, vaata läbi minu toitumiskava, mis juhib sind sammhaaval läbi muutuste oma toidunormis.

Sul on võimalik vältida statistikanumbriks muutumist

Üks ehk kõige mõjukamaid teaduslikke avastusi, mis viimase paari aasta jooksul on esile kerkinud, on see, et vana ütlus “kalor on kalor” ei pea ilmselgelt paika. Lisaks on sama ekslik laialt levinud mõte, et kaalu langetamiseks peab ainult kulutama rohkem kaloreid, kui tarbid.

Uuringud on selgelt näidanud, et isegi tarbitava kalorihulga kontrollimise puhul oled sa suuremas ülekaalulisuse ja suhkurtõve soodumuse ohus, kui need kalorid pärinevad fruktoosist. Võimalike probleemide hulka kuuluvad ka insuliini ja leptiini resistentsus, maksa rasvumine, kõrge vererõhk ja suur triglütseriidide tase.

Üldlevinud arvamus kinnitab, et ülekaalulisus on lihtsalt liiga paljude kalorite söömise ja vähese trenni tulemus. Doktor Johnsoni uurimistöö, mida ülal on arutatud, näitab aga seda, et kõrge fruktoosisisaldusega dieet on üks põhilisi süüdlasi liigse rasva talletamises ja ainevahetushaiguste põhjustamises. Niipea, kui lisad võrrandisse ka fruktoosi, ei pea võrdlus “tarbitavad kalorid vs kulutatavad kalorid” enam paika.

Lühidalt öeldes on ülitähtis piirata igal kujul fruktoosi ja teiste suhkrute tarbimist, et vältida nõnda “rasvalüliti käivitamist”, mis võib panna keha liigset rasva koguma. Suhkrust ja teraviljadest saadavate süsivesikute asendamine juurviljade ja tervislike rasvadega on tähtsaim samm kaalu, ainevahetuse ja üldise tervise kontrolli alla saamiseks.

Perioodiline paastumine on samuti võimas vahend, mis aitab sul muuta oma keha talitust, mille käigus suurem osa vajalikust energiast omandatakse glükogeenina talletunud glükoosist lihastes ja maksas, kasutades selleks hoopis kudedes varutud rasva. See on üks kõige tõhusamaid viise, millega põletada liigset keharasva, muutuda saledaks ja kaotada suhkruhimu.

Autor Dr. Mercola

Tõlkis: Joonas Orav

Allikas: http://articles.mercola.com