Tunnete müsteerium: mis on tõeline armastus?

Mis vahe on armumisel ja armastusel? Mis on tingimusteta armastus? Miks saavad kokku vastandlikud inimtüübid? Miks mina armastan, aga tema mind ei armasta? Mida teha oma tunnetega, mis on nii tugevad, et neid tundub pea võimatu juhtida? Mida tähendab tingimusteta armastus ja austus suhtes, kus üks pool soovib vaba suhet? Miks tekivad kõrvalsuhted, mida tegelikult otsime? Kuidas leida endale tõeline armastus?

1. Mis vahe on armumisel ja armastusel?

Miks siis on nii lihtne asi nagu armastus nii keeruline? Millal see inimeste jaoks nii keeruliseks muutus? Mis on armastus? Kindlasti ei ole armastus armumine. Armumine on keemia kahe inimese vahel. Armumisel tavaliselt peegeldab teine inimene sulle sind ennast. Sa näed partneri silmades enese ilu ja headust, kes meenutab sulle sinu võimet armastada ja tunda ülevaid tundeid. Sa justkui armud iseendasse. Teine peegeldab sulle sinu oskusi ja andeid ja te näete üksteises ainult head. Armumisel näed sa kõike kirkalt ja tunned, et sa elad. Sa oled ärkvel ja ergas. Muidugi ka joobunud, imetlev ja kergelt vaimustuv. Inimesed, kellega me kohtume on ideaalsed peeglid meie sisemaailmale. Nad aitavad näha sõnas ja tundeis, kes me oleme. Kui armumise aeg läbi saab, siis hakkame nägema kõike seda, mis meile enestes ei meeldi ja sealt hakkavad riiud, hukkamõistmised, kriitikad ning küsimused, kuhu kadus see ilus tunne, mis täitis kogu mu keha, mõtte ja tundemaailma? Kas see oli armastus? Ei see oli põgus viide sinu enese ilusse!

Armastus ei ole ootus, et teine inimene sind pidevalt armastusega täidaks. Armastus algab meie seest, mis on lugupidamine ise enda suhtes. Armastus ja armastusvõime algab endast – ma olen õnnelik oma kehas, mis tähendab, et armastan oma keha sellisena nagu see on, ma armastan oma isiksust, mis tähendab mul ei ole kunagi igav iseendaga koos olles, ma olen õnnelik tehes tööd, mis mu silmad särama panevad ja mind täielikult rahuldab. Armastus on oskus saada kontakt looduse lummava ilu ja suursugususega, mis puudutab hinge kuni pisarateni. Armastus on võime näha ilu, headust ja ülevust eneses ja enese ümber.

Kui mulle ei meeldi see, mida ma endas näen, siis tuleb sellega tegelema hakata ja see endas muuta. Kui mu keha mulle ei meeldi, siis tuleb selleks midagi teha, et hakkaks meeldima, näiteks liikuma rohkem, toitumist muutma, vett rohkem jooma, kreemitama, koorima, nautima jne. Vähem oluline ei ole ka vaadata psühholoogilist põhjust, miks mu keha mulle ei meeldi. Kas ehk olen saanud selle mustri oma vanematelt või ehk pole mind hinnatud sellisena nagu olen? Need valukohad tuleb endas üles leida ja tervendada. Tuleb teha samme ja tööd, et muuta olukord enda jaoks meeldivaks. Armastus algab enese leidmisest ja teadmisest, kes ma olen ja mida ma väärt olen. Kui väärtustad ennast, siis hakkavad väärtustama sind ka teised. Taas peegeldavad teised inimesed seda, mida sa ise endast arvad. Kui väärtustad madalalt, siis sulle ka seda kohe peegeldatakse. Aga määra ise oma väärtus.

Kui ma armastan ennast ja olen täidetud oma sisemise väega, siis muutub inimene magnetiseerivaks. Kes ei sooviks olla sellise inimese väljas, kes kiirgab rahu, armastust, headust ja harmooniat? Kes ei sooviks sellist energiat, mis sind ülendaks ja tõstaks, mitte ei madaldaks ja alandaks? Miks peaks keegi mind armastama, kui ma ise ennast ei armasta? Kas on õige panna vastutus armastuse saamise ja armastatuna tundmise eest teise inimese õlulule? See on meie eneste töö ära teha. See on väekus – ise teen ennast õnnelikuks, mitte ei ole ohvrirollis jäädes ootama, et keegi teine mind armastusega täidaks. Väekas armastusega täidetud inimene ei karda, et ta jääb kellestki ilma või ei leia armastust. Ta lihtsalt tõmbad armastust ligi, kuna ta on ise sellega täidetud.

Mis on tingimusteta armastus?

Tingimusteta armastus on see, et mis iganes minu armastatu ka ei teeks, ma armastan teda ikkagi. See on nagu ema armastus lapse vastu. Mis iganes laps oma kasvamiseks ja arenguks teeb, ma armastan teda ikkagi. Armastus ei saa otsa, kui isik, keda mina armastan ei osuta vastu armastust. Ma aksepteerin ja lepin sellega täielikult, et see isik, keda mina armastan ei armasta mind, aga mina võin teda ikkagi armastada ja talle armastust saata kõigele vaatamata. Keegi ei saa seda mulle keelata, isegi see, kellele ma seda armastust saadan. Selline tingimusteta armastus vabastab igatsuse köidikutest ja suurendab minu armastamise võimet.

Suhtes on armastus pühendumine. Ma teen kõik minust oleneva, et mu armastatu ennast hästi tunneks, et ta oleks õnnelik, hoitud ja armastatud. Täiuslik suhe on kui mõlemad partnerid on üksteisele pühendunud. Kui armastust on endas vähe, siis aitab armastavate tegude tegemine. Hoolitse kellegi eest tingimusteta – tee kõik, et teisel oleks hea, aga ära oota, et teine peaks sulle heategudega vastama. Lihtsalt tee heast südamest- andmise rõõmust. See täidab su hinge armastusega ja see armastus tuleb sulle tagasi, kui mitte sellelt, kellele osutad seda, siis kindlasti kuskilt mujalt.

2. Ent tihti juhtub nii, et kokku saavad vastandlikud inimtüübid – kus üks on rohkem endale orienteeritud nn “egoist” ja teine teiste heaolu suurendamisele ehk “armastuse ärateenija”. Selline suhe on selleks vajalik, et pooled saaksid end tasakaalu viia.

On olemas inimesi, kes on rohkem Mina-inimesed, kes on osavamad enda õnnelikuks tegemisel, teavad ja tunnevad enda vajadusi, on endaga heas läbisaamises, aga teavad, tunnevad vähem teiste vajadusi. Nemad ei ole nii osavad tunnetama teiste vajadusi, vaid rohkem viisil, kuidas minul on hea olla ja mida vajan selleks, et mul oleks hea. Nad on võtnud vastuse enda õnne eest enda peale. Selle natuuri kohta kiputakse ütlema egoist ja ärakasutaja. Mina-inimesel tuleb õppida arvestama teiste tunnetega ja õppida looma heaolu teistele.

Ja on olemas Meie-inimesed, kes on orienteeritud teiste inimeste õnnelikuks tegemisele. Nad soovivad näha enda ümber õnnelike inimesi ja teevad selleks kõik, et teised ennast hästi tunneksid. Nad on õnnelikud, kui saavad anda ja rõõmu pakkuda. Aga nad kipuvad unustama ennast ja enda vajaduste täitmist. Nad on orienteeritud teenima teisi. Meie-inimene teab ja tunneb ennast ja enda vajadusi Mina-inimesest vähem. Nad teavad rohkem, mida teised vajavad, aga ei tea, mida ise vajavad. See natuur laseb tihtipeale teiste teenimises end ärakasutada. See on ohvrirolli langemine ehk mulle tehakse liiga. Meie-inimesel tuleb õppida ennast kehtestama ja seadma ennast esikohale.

Sellised vastandlikud natuurid tõmbuvad üksteisega selleks, et aitada teieneteisel tasakaalu minna. Oluline on märkida, et kumbki natuur ei ole teisest parem või halvem, vaid vajadus end tasakaalu viia. Inimese põhinatuur jääb ilmselt üldjoontes samaks, aga ta õpib kas siis rohkem iseedaga või teise inimesega arvestama.

Mina-inimene saab õppida arvestamist, pühendumist ja teise inimese õnnelikuks tegemist nt järgmise harjutusega: pühendu 3-5 päeva ainult oma kaaslase teenimisele. Mõtle, mida sa saad teha, et kaaslane oleks igati hoitud ja armastatud. Võid küsida partnerilt, mida ta soovib, et ta tunneks end õnneliku, vajatud ja armastatuna. Selline lähenemine võib suhtesse tuua imelist uut energiat ja palju armastust. Tervenda endas teisele pühendumise taga olev hirm. Nt hirm, et ma ise ei ole väärt teise inimese armastust, pühendumist ja hoolt, ma ei ole kellelegi oluline (kuna on lapsepõlves sellest ilma jäänud). Mille taga on omakorda hirm “ma ei ole armastust väärt”. Hirm hülgamise, armastusest ilmajäämise ja haiget saamise ees. See hirm loob eraldumist ja egoismi. Eraldumine, ise hakkamasaamine on ainult kaitserüü, kus oma südame avamine ja pühendumine teisele tundub väga hirmutav.

Meie-inimesel tuleb õppida enda peale rohkem mõtlema – õppida ennast esikohale seadma ja ennast rohkem armastama. Õppida tundma, mida vajan mina? Harjutus: pühendu 3-5 päeva ainult enda vajaduste rahuldamisele. Mõtle, mis sulle meeldib teha ja tee neid. Ära tunne süütundeid, vaid tea, et see aitab teistel iseseisvuda, isegi kui see algul teisi häirib, sest nad on ju harjunud, et teete kõik nende eest ja nende heaks. Ära karda jääda ilma nende inimeste armastusest, kui sa äkki enda peale mõtled. Peale mõningast hingesegadust (viha, pettumus, valu, hirm) austavad nad sind veel rohkem, kuna aitasid neil nt õpitud abituse arengus edasi liikuda ja enda jalule tõusta. Tervenda endas vajatud olemise, teiste teenimise ja selle taga olev hülgamise ning “ma ei ole armastust väärt” hirm.

Nii eradumine ehk nn egoism, kui teiste armastuse väljateenimine on mõlemad hirmu kaks otsa, kaks erinevat valule reageerimise viit, kus aga mõlemad kardavad, et ei ole armastust väärt. Üks teenib ennast, aga kardab teenida teist, teine teenib teisi, aga kardab teenida e. armastada ennast. Vastandlikud inimtüübid saavad kokku selleks, et tervendada endas puudujäänud armastus.

3. Miks mina armastan, aga tema mind ei armasta?

Pea kõigil on tulnud ette olukordi, kus ellu saadetakse inimene, kelle vastu tekivad suured ja tugevad tunded, aga kes vastuarmastust ei osuta. Miks see nii on? Need inimesed on tavaliselt meie kõige suuremad õpetajad tingimusteta armastuse õppetükkide andmisel. Neid võib nimetada ka karmasuheteks ja hingesugulasteks. Vastapandamatu külgetõmme ja igatsus tekib inimeste suhtes, kellega on jäänud eelmises elus või eludes midagi lahendamata ja see on see energia, mis meid kokku viib. Ja kuna nad on meie hingegrupist, siis nad on meile väga sarnased ja ekslikult arvame, et tema ongi see ainus ja õige, kellega kogu eluks peaks kokku jääma. Kui armastus on ainult ühepoolne ja sealtpoolt armastusega vastu tulemist ei toimu, siis tuleb sellest suhtest lahti lasta ja lihtsalt saata nii kaua armastust, kuni ise vabaned klammerdumisest. Klammerdumine toob väga tugeva kannatuse ja valu, mis võib viia väga suurte probleemideni kuni haigusteni välja. Teise inimese vastutahtmist enese ellu kutsumine, tõmbamine, mõtlemine ja igatsemine on tugev energeetiline sekkumine teise inimese ellu ja loob uut negatiivset karmat.

Mida siis teha oma tunnetega, mis on nii tugevad, et neid tundub pea võimatu juhtida?

Kuna see inimene on sinu hingegrupist ning teie kohtumine määratud hingedevahelise kokkuleppega, siis sellisel suhtel on sinu jaoks väga tähtis sõnum. See, et sina oled armunud ja tema sinusse mitte, siis see on hingetasandi kokkulepe. Selline suhe annab arukordsed võimalused liikuda oma vaimses arengus hüppeliselt edasi. Selles peitub võimalus õppida tingimusteta armastust, lahtilaskmist, enese tundma õppimist.

Hingesugulasega kohtumine vallandab ka sinu loovenergia. Sa võid sel ajal leida oma eluülesande. Sa saad parema kontakti nii oma mees- kui naisenergiaga. Sa õpid juhtima oma tundeid, mõtteid ja elu üldse. Tingimusteta armastuse õppimisel on tähtis väljendada siiralt ja ausalt oma tundeid. Sina saad anda armastatule teada, mida sina tunned ja tema anda siiralt sulle teada, mida tema tunneb. Aus tõde loob tugeva aluse, millele saab toetuda ja üksteisest lugupidav suhe üles ehitada. Raske on tulla keskmesse, kui sa ei tea, mis tunded teisel sinu vastu on. Ebamäärasusele ei saa midagi ehitada. See ainult lõhub hinge. Tunnetest avameelne rääkimine aitab vabaneda klammerdumisest. Sa lihtsalt aktsepteerid, et tal ei ole sinu suhtes tundeid, mis aga ei tähenda, et teil ei oleks üskteise suhtes suur ja siiras armastus hingetasandil. Nii suur armastus, et ta tuleb sulle andma nii valusat ja rasket õppetükki. Ent hingetasandil ta teab, et selle läbi sina kasvad ja liigud vaimses arengus edasi.

Tavaliselt oma hingesugulastega kohtudes ei toimu seksuaalsuhet. Seksuaalsuhe looks ainult uusi raskeid energeetilisi sidemeid, kus õppetükk raskeneb ja raskem on ka transformeerida teie vahel olev karma. Tähtis on meeles pidada, et see on tingimusteta armastuse õppetükk, mis tähendab seda, ma armastan seda inimest vaatamata sellele, et ta ei osuta vastuarmastust. Sellest läbinärimine tõstab sind suuremasse valgusesse ja armastusse. Hingesugulased võivad ka kokku jääda, kui mõlemad seda soovivad ja nii on hingetasandil kokkulepitud. Hingesugulasega kohtumine ja selle kohtumise edukas lahendmine viib sind kõrgemale teadvuse ja armastuse tasandile. See on eeltöö, millekski suuremaks. Sa tõused madalamast (mis on sinu kindel otsus ja senisest erinev reageerimisviis) – hirmude ja ego tasandilt kõrgemale puhtamale ja armastusega täidetud käitumistasandile, millel on suur ja transformeeriv mõju sinule, sinu ümber olevatele inimestele kui kogu planeedile üldse. Transformatsiooni osas (lahtilaskmine, leppimine, tingimusteta armastus) saad alati paluda kõrgemate jõudude abi. Ja see abi antakse, kui sa vaid palud seda.

4. Mida tähendab tingimusteta armastus suhtes, kus üks pool soovib vaba suhet?

Tõeline armastus on vabadus. Vabadus elada oma elu nii nagu mul on vaja ja lasta seda teha ka teisel. Tõeline armastus on enese ja teise tunnete ja vajadustega arvestamine. Kui mul on vaja teisi suhteid oma hingeõppetükkide saamiseks, siis mul tuleb seda rada käia. Selleks, et teisele sellega mitte haiget teha ja jätta sellepärast oma vajadused täitmata on enese mahasurumune, enese vajadustega mittearvestmine ja enda mittearmastamine. Aga oma partneri tunnetega mittearvestamine ja haiget tegemine on samuti halb. Mida siis teha? Suhtes tuleb olla aus ja väljendada julgelt oma vajadusi. Ei ole hea oma partnerit petta ja seljataga teha oma tegusid. Reetmine ja nn petmine rikub rängalt suhte energeetikat, mida hiljem on väga raske parandada. Sa võid andestada, aga usaldust ja reedetuse tunnet nii kergelt ei paranda. Seetõttu on eelnevalt vaja anda oma kaasale/partnerile/armastatule ausalt teada oma vajadustest, tunnetest ja mõtetest ning sõlmida kokkuleppeid. Oma tunnetest ja vajadustest teadaandmine annab teisele poolele teada, millest on puudus. Ehk saate hoopis koos need olukorrad ära lahendada. Ühesõnaga anda kaasale olukorraga seedimiseks, lahenduste leidmiseks ja oma otsuste tegemiseks aega. See on partnerist lugupidamine. Vajadustest märkuandmine on sisemine soov kasvada ja vajadus suhe viia uuele tasandile, peale mida saate otsustada, kas liigute edasi koos või mitte. Püha suhe põhineb aususel ja tõel.

Tõeline armastus on tingimusteta. Ma armastan oma elukaaslast või partnerit nii palju, et lasen tal teha asju, mis teevad teda õnnelikuks, isegi kui mul on valus. Aga valu tekib tavaliselt tundest, et mul on midagi puudu, ma ei ole piisav, ma ei ole tahetud ja armastatud. See aga näitab alaväärsust ja näitab kätte koha, millega on vaja tööd teha. Eelnevalt rääksin, et armastusega täidetud inimene ei karda mahajätmist, sest tal on alati armastus olemas ja ümber. Ta usaldab elu ja olukordi. Ta on külluses. Ta annab välja suurel hulgal armastust ja saab seda sama suurelt vastu.

Miks tekivad kõrvalsuhted? Mida otsime?

1. Esiteks otsime iseenda tühimiku täitmist – midagi on puudu ja arvame, et selle tühimiku saab täita teine inimene. Mõnes mõttes see ei olegi päris vale. Loomulikult ei saa teine isik tegelikult täita sinu tühimikku, aga need tekkinud suhted aitavad sul jõuda iseendani, selle arusaamiseni, mis on minus puudu, arusaamiseni, et armastus on minu sees, mitte minust väljaspool ja mina saan end ise täita armastusega nt eelnev teema hingesugulasega kohtumine. Ent selle otsimise käigus on vajalik teadlik töö iseendaga. Muidu võib jäädagi ennast otsima läbi partnerite järjestikuse vahetamisega.

2. Teiseks otsime me oma täiustamata teist poolt. Meis kõigis olenemata soost on olemas nii mees- kui naisenergia. Naine otsib mehes enda meespoolega kontakti saamist (nt tugevus) ja mees otsib naises oma naispoolega kontakti saamist (nt õrnus). See on vajadus need poolused endas ühendada, saada tervikuks, ühendada endas polaarsused. Siis kaob ära see piinav tühimik hinges. Miks me kohe ei ole terviklikud, siis sellepärast, et kasvamisel saame ümbritsevast nii kodust, koolist, kui ühiskonnast kaasa piiravad mustrid nagu me ei oleks täiuslikud.

3. Me otsime teistes ka enda erinevaid tahke ehk arhetüüpe. Meis on ürgsel kujul olemas kõik pooled – naises tütarlaps, armastaja, perenaine koos emadusega ning kuninganna ja mehes – maag, sõdalane, armastaja ja kuningas. Kui üks või lausa mitu arhetüüpi on puudu, tekib endal või kaasal sisemine vajadus otsida neid mujalt. Näiteks, kui naine läheb perenaise ja ema rolliga liiga kaldu ühele poole ja unustab armastaja rolli, siis võib üldjuhul juhtuda, et mees läheb seda arhetüüpi otsima mujalt.

4. Vaistlikult teame ka seda, et läbi armatsemise on võimalik saada kontakt Jumalikkusega – ülima armastuse ja fluidumiga, oma hinge valgusega ja saada valgustunuks. Kuid ka see nõuab teadlikku tööd enesega ja nt tantrapraktikaid.

5. Neljandaks otsime oma terviku teist poolt ehk kaksikleeki, aga kellega ei saa siin maisel tasandil kohtuda enne, kui kõik meie sees on tervikuks saanud. Kaksikleegid kohtuvad selleks, et aidata ja teenida kõrgemat tahet ehk planeet Maad või universumit tervikuna.

Võiks öelda, et armastus on protsess – vajadus kasvada ja avarduda.

5. Kuidas leida endale tõeline armastus?

1. Armasta end, pea endast lugu, siis tuleb ka partner, kes sinust lugu peab.

2. Õpi end tundma, siis tead täpselt, millist partnerit ja suhet sa soovid.

3. Suurenda tutvusi, otsi, aga ole õnnelik ja rahul ka üksi iseendaga olles. Rõõm tõmbab ligi häid variante.

4. Taotle/palu endale sobivat partnerit oma ellu. NB! Tõeline ja määratud armastus on vastastikune. Kui teinepool vastusamme ei tee, siis tuleb see variant unustada.

5. Õpi igast tutvusest midagi, märka, mida elu sulle teada tahab anda ja mida on vaja õppida. Ole tänulik iga olukorra eest, sest kõik olukorrad õpetavad midagi. Tänulikkus on parim hea ligitõmbaja.

Autor: Agnes Laine

Allikas: www.teraapiad.ee

Loe samal teemal: Harville Hendrix “Teekond soovitud armastuseni. Käsiraamat paaridele”, kirjastus Pilgrim

Seotud